Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks selle aasta esimeses kvartalis võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga 0,2%, võrreldes möödunud aasta sama ajaga aga 0,9%.

Spordivõistluste külastamine on kultuurielus osalemise üks võimalusi ning ligi kolmandik Eesti elanikest on vähemalt korra aastas mõne spordisündmuse pealtvaatajaks, selgub Statistikaameti 2017. aasta kultuuris osalemise uuringust. Spordiüritustele kaasaelajaid on igas maakonnas ja vanuses.

Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2019. aasta teises kvartalis võrreldes esimese kvartaliga 0,9% ja võrreldes 2018. aasta teise kvartaliga 5,8%, teatab statistikaamet.

Sügisel kirjutas statistikaameti uudises, et kõige suurema rahvastikutihedusega piirkond Eestis on viimase paarikümne aasta jooksul olnud läbivalt Lasnamäel. “Sealsed tihedalt ehitatud kõrged kortermajad on loonud olukorra, kus Lasnamäe asustustihedust võiks võrrelda näiteks Buenos Airesega Argentiinas või Kairoga Egiptuses,” kirjeldas statistikaameti geoinfospetsialist Hendrik Neubauer. Hiljuti avaldas statistikaamet värsked rahvastikuandmed ning vaatas nüüd taas Eesti kaardile otsa. „Värskete rahvastikuandmete põhja võtsime vaatluse alla Eesti tihedaimalt ja Eesti hõredaimalt asustatud

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks veebruaris võrreldes jaanuariga 0,9% ning võrreldes eelmise aasta veebruariga 0,6%. Mulluse veebruariga võrreldes olid kaubad 0,6% odavamad ja teenused 2,7% kallimad.

Konjunktuuribaromeetritega hinnatakse nelja ettevõtlussektori ja eratarbijate majanduslikku kindlustunnet. Vastuste põhjal moodustatakse iga sektori kindlustunde indikaator*, mis on muu hulgas aluseks majandusprognooside ja üle-euroopaliste võrdluste tegemiseks. Maikuu uuringu tulemustest selgus, et ettevõtete kindlustunde indikaator oli mais kõige kõrgem kaubanduses (+14), teenindus- ja tööstussektoris oli see vastavalt -0,1 ja -0,9. Kõige madalam oli kindlustunde indikaator ehitussektoris (-17,1), kus suurimaks takistuseks tootmise kasvule peeti ebapiisavat nõudlust. Tarbijate kindlustunde

Statistikaameti andmetel vähenes ehitushinnaindeks kolmandas kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga 0,2%. Võrreldes möödunud aasta sama ajaga jäi indeksi väärtus praktiliselt samale tasemele.

Oktoobri alguses avaldas statistikaamet 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmed, millest selgus, et Eesti elanikud elavad üha sagedamini eramajades ning ka eluruumide tehnovarustatus on väga hea. Seda, kuidas on Eestis elamistingimused viimase saja aasta jooksul muutunud, uuris rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiit.

Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks 2021. aastal võrreldes 2020. aasta keskmisega 8,3%. Möödunud aasta neljandas kvartalis tõusis ehitushinnaindeks kolmanda kvartaliga võrreldes 3,0%, võrreldes 2020. aasta neljanda kvartaliga oli tõus rekordiline – 14,7%.

Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2019. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta I kvartaliga 5,9%, teatab Statistikaamet. Aasta võrdluses on eluaseme hinnaindeks näidanud kasvutrendi viimased üheksa aastat. Eelmise kvartaliga võrreldes oli eluaseme hinnaindeksi muutus 1,7%.