Otsingu tulemused

Rohepöörde käigus saab majanduskasvu kõrval rohkem tähelepanu jätkusuutlikkus ja ressursisääst ning püüd liikuda fossiilsetelt kütustelt taastuvatele kütustele. Mil määral muutub nende suunamuutuste käigus Eesti sõltumatus ja sõltuvus välismaisest energiast?

Tänasest on rahvaloenduse lõpuni jäänud veel täpselt kümme päeva. Seni on e-küsimustiku põhjal loendatud ligi 350 000 inimest ehk 26% kogu Eesti rahvastikust. Kõige usinamad vastajad on olnud tartlased, Ida-Viru ja Valga maakonna inimesed on aktiivsuselt viimased.

Viimase kolme aasta jooksul on suurenenud nende välisüliõpilaste hulk, kes õppimise kõrvalt töötavad. Kui suurt kasu toovad need tudengid Eestile?

Koroonaviirusest põhjustatud eriolukorra algusest on möödunud poolteist kuud ja on sobiv aeg teha kokkuvõtteid: millised olid esimesed kriisikuud tööturul? Siinse postituse fookuses on tööturu kiirstatistika ja just töösuhete lõpetamise trendid töötamise registri (TÖRi) andmete põhjal.

Statistikaameti andmetel vähenes 2023. aasta aprillis kaupade eksport jooksevhindades 2022. aasta sama perioodiga võrreldes 4% ning import 18%. Kõige suurema mõjuga olid mineraalsete kütuste ning puidu ja puittoodete kaubavahetuse vähenemine.

Statistikaameti andmetel vähenes 2023. aasta jaanuaris kaupade eksport ja import jooksevhindades võrreldes 2022. aasta sama kuuga vastavalt 9% ja 1%. Kaupu eksporditi jooksevhindades 1,5 miljardi euro ja imporditi 1,8 miljardi euro väärtuses. Kaubavahetuse puudujääk oli jaanuaris 127 miljoni euro võrra suurem kui aasta varem, ulatudes 272 miljoni euroni.

Eesti eksportis 2017. aastal enam kui miljardi euro väärtuses kaupa kolme riiki: Soome, Rootsi ja Lätti. Kui Soome ja Rootsi eksporditi üle miljardi euro väärtuses kaupu juba aastatel 2004 ja 2007, siis Lätiga ületati antud lävi alles 2012. aastal.

Mis suunas tüürib jaanuari lõpus ametisse astunud Vabariigi Valitsus Eesti riiki? Vabariigi Valitsuse kõige olulisemad eesmärgid järgnevaks kaheks aastaks on nüüd nähtaval Eesti riigi oluliste näitajate mõõdupuul Tõetamm.

Statistikaameti andmetel eksporditi juunis kaupu 1,6 miljardi ja imporditi 1,9 miljardi euro eest. Võrreldes 2022. aasta sama kuuga vähenes kaupade eksport jooksevhindades 14% ja import 13%. Kaubavahetuse puudujääk juunis oli 271 miljonit eurot, mis on 33 miljonit eurot vähem kui aasta varem.

Tööjõus osalemise määr oli 2018. aastal 71,9%, tööhõive määr 68,1% ja töötuse määr 5,4%, teatab Statistikaamet. Pikaajaliste töötute arv on viimase 20 aasta väikseim.