Otsingu tulemused

Uudises on kasutatud 12. märtsil 2026 avaldatud andmeid . Täpsustatud andmed avaldame 12. oktoobril . Kaupade väljavedu suurenes mullu 2024. aastaga võrreldes 1,2 miljardi euro võrra. Kõige rohkem suurenes kaupade eksport Harjumaal (965 miljoni euro võrra) ja Tallinnas (751 miljoni euro võrra), millele järgnes Tartumaa (230 miljoni euro võrra). Peaaegu võrdselt kasvas eksport Lääne-Virumaal (25 miljoni euro võrra), Valgamaal (25 miljoni euro võrra), Jõgevamaal (24 miljoni euro võrra) ja Järvamaal (23 miljoni euro võrra). Kõige enam vähenes kaupade väljavedu Ida-Virumaal (53 miljoni euro võrra)

Statistikaameti andmetel langes sisemajanduse koguprodukt (SKP) võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 2023. aasta teises kvartalis 2,9%. Jooksevhindades moodustas SKP 9,4 miljardit eurot.

Statistikaameti ettevõtlusstatistika teenusejuhi Egle Raidsalu sõnul oli 2025. aasta töötlevas tööstuses aasta varasemaga võrreldes positiivne. „Toodangu maht kasvas kaheksa kuud järjest, siis septembris ja oktoobris küll kahanes, aga aasta lõpukuudel hakkas taas suurenema,“ selgitas Raidsalu. Töötleva tööstuse 23 tegevusalast suurenes toodangu maht eelmisel aastal enamikes. Suurematest tegevusaladest kasvas arvutite ja elektroonikaseadmete (1,9%), metalltoodete (3%) ning toiduainete tootmine (0,2%), puidutöötlemine (0,4%) ja elektriseadmete tootmine (3.8%). Suurema osatähtsusega

Statistikaameti andmetel peatus veebruaris Eesti majutusettevõtetes ligi 100 000 turisti, kes veetsid seal kokku 187 000 ööd. Möödunud aasta sama ajaga võrreldes oli külastajaid 57% vähem.

Statistikaameti sotsiaalstatistika tiimijuht Eveli Voolens selgitas, et hõivatud ametikohtade arvu ja tööjõu liikumise hindamiseks kasutab statistikaamet maksu- ja tolliameti töötamise registri andmeid. Andmeid vabade ametikohtade kohta kogub statistikaamet aga küsimustikuga. Vabade ametikohade määr oli 2025. aasta kolmandas kvartalis 1,6% Kolmandas kvartalis oli vabade ja hõivatud ametikohtade koguarv 588 494. Vabu ametikohti oli enim hariduses (2025) ning hulgi- ja jaekaubanduses (1264). Hõivatud ametikohti oli kõige rohkem töötlevas tööstuses (98 095), millele järgnes hulgi- ja jaekaubandus

Tänase eluaseme hinnaindeksi pressiteate koostamisel oli probleemide tõttu analüüsi tarkvaras ekslikult kasutatud baashindadena valesid andmeid. Asendasime need nüüd õigete andmetega. Vabandame! Korrigeeritud andmed on toodud punasega, samuti muutsime joonisel viimase kvartali andmeid. Statistikaameti analüütik Lii Kruusla ütles, et võrreldes eelmise kvartaliga tõusid 2026. aasta esimeses kvartalis korterite hinnad 1,6% ja majade hinnad 7,1%. „Eelmise aasta neljanda kvartaliga võrreldes tõusid kõige rohkem just uute korterite ruutmeetrihinnad väljaspool Tallinna,“ tõi Kruusla välja. „Eluaseme

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks veebruaris võrreldes jaanuariga 0,9% ning võrreldes eelmise aasta veebruariga 0,6%. Mulluse veebruariga võrreldes olid kaubad 0,6% odavamad ja teenused 2,7% kallimad.

Homme, 6. veebruaril algavad 2026. aasta taliolümpiamängud Milanos ja Cortinas, kus 32 sportlast esindavad Eestit 11 spordialal. Statistikaameti analüütik Erik Lest uuris maailma olulisima talispordivõistluse eel värsketest andmetest, kuidas läheb taliolümpiaaladel Eestis ning kuidas on muutunud harrastajate hulk erinevatel taliolümpiaaladel võrreldes kümne aasta taguse ajaga. Kõige populaarsemad taliolümpiaalad on jäähoki, murdmaasuusatamine ja iluuisutamine 2025. aastal olid kolm kõige suurema harrastajaskonnaga taliolümpiaala jäähoki (2342 harrastajat), murdmaasuusatamine (1988 harrastajat)

Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütik Jane Leppmets tõi välja, et teenuste väliskaubandusbilanss on erinevalt kaupade omast jätkuvalt ülejäägis, mis tähendab, et Eesti majandusüksused ekspordivad teenuseid oluliselt rohkem kui impordivad. Majandusüksuste hulka kuuluvad ettevõtted ja kasumitaotluseta üksused, näiteks mittetulundusühingud ja riigiasutused. „Teises kvartalis ületas teenuste eksport importi 815 miljoni euroga. See on 9 miljoni euro võrra rohkem kui 2024. aasta teises kvartalis,“ lisas Leppmets. Teenustest eksporditi teises kvartalis kõige rohkem ehk 955 miljoni euro eest

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks mais võrreldes aprilliga 1,9% ning võrreldes eelmise aasta maiga 20,0%. Mulluse maiga võrreldes olid kaubad 15,7% ja teenused 28,8% kallimad.