Otsingu tulemused

Statistikaamet kogub andmeid Eesti elu puudutavate majandus- ja ühiskonnanäitajate kohta, et anda täpne pilt sellest, kuidas meie riigil ja inimestel läheb. Sel aastal viib amet läbi üle saja uuringu, millesse on kokku kaasatud üle 26 000 ettevõtte. Kas neid andmeid teisiti ei saaks?

Tänase naistepäeva puhul vaatas statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik, mida näitavad rahvaloenduse andmed keskmise Eesti naise kohta.

Selle aasta konkursi „Andmepärl 2024“ parima andmeloo tiitli võitis Eesti Rahvusraamatukogu (RaRa) digilabori andmelugude sari, mis annab suurepärase võimaluse tutvuda meie kultuuripärandiga andmete kaudu. Konkursi võitjad Krister Kruusmaa, Peeter Tinits ja Laura Nemvalts annavad ülevaate, kuidas sündis nii rahva kui ka žürii lemmikuks kujunenud võidutöö. „Kultuuripärandist on saanud andmed, tulge kasutama!" kutsub võitjatiim kõiki uusi huvilisi uudistama.

Eesti keelt emakeelena rääkivaid inimesi elas 2020. aasta alguse seisuga Eestis 894 336. See on 68% elanikest, kelle emakeel on teada. Eesti elanikud rääkisid kokku 231 eri emakeelt.

Selle aasta konkursi „Andmepärl 2023“ parima andmeloo tiitli võitis Taavi Pae raamat „Viguriga kaardid – Eesti kujutatuna kaartidel“. Parima infograafika tunnustuse pälvisid Riin Aljas, Toom Tragel, Mart Nigola ja Delfi Meedia interaktiivselt esitatud Eesti Ekspressi looga Tallinna elanike kohta.

Statistikaameti andmetel müüsid kalakasvatusettevõtted 2022. aastal kaubakala ja jõevähki 801 tonni 4,9 miljoni euro väärtuses. Toidukalamarja müüdi 2,7 tonni. Kasvatatud kala müügi kogused vähenesid kolmandat aastat järjest, toidukalamarja müük vähenes 2022. aastal eelneva aastaga võrreldes 8 korda.

Rahva ja eluruumide loenduse raames vaadeldi muuhulgas ka Eestis elavate inimeste kõrgeimat omandatud haridustaset. Selgus, et Eesti elanike haridustase tõuseb endiselt. Märgatavalt on tõusnud ka siin elavate välismaalaste haridustase. Uurime eesti, vene ja muu emakeelega inimeste haridustaset lähemalt ning vaatame, kuidas on see muutunud eelnevate loendustega võrreldes.

Mai on rahvusvaheline mitmekesisuse kuu ja 10. mail tähistatakse Eestis mitmekesisuse päeva. Selle päeva ja kuu eesmärgiks on märgata ja väärtustada iga inimese tähtsust ning erakordsust nii töökeskkonnas kui ühiskonnas laiemalt. Meie vaatasime, mida räägivad andmed selle kohta, kui mitmekesine on Eesti rahvastik, haridusmaastik ja tööturg.

Septembri algul avaldas statistikaamet 2021. aasta rahvaloenduse tulemused, kust jäi muu hulgas silma ka tõsiasi, et 15,6% Eesti elanikest elab üksinda. Loenduse metoodika ja mõistete järgi tähendab üksi elav inimene kedagi, kes elab oma eluruumis (korteris või eramus) ainsa elanikuna. Kes need inimesed on, milline on nende demograafiline profiil ja kus kõige rohkem üksi elatakse, uuris juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik.

Statistikaameti andmetel oli tänavu kolmandas kvartalis tööjõus osalemise määr 73,7%, tööhõive määr 69,5% ja töötuse määr 5,6%.