Otsingu tulemused

Parandused on märgitud punasega. Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski ütles, et jaanuaris mõjutasid tarbijahinnaindeksi tõusu peamiselt toit, joogid ja automaks, seda nii detsembri kui ka eelmise aasta sama kuuga võrreldes. „Teisalt langetasid indeksit aga jaanuaris toimunud riiete allahindlused ning rahvusvahelised lennud ja puhkusereisid,“ täiendas Veski. Toidukaupadest on võrreldes 2024. aasta detsembriga enim kallinenud kala (31%), täispiim (12%) ja värske köögivili (7%). Bensiin oli jaanuaris mulluse detsembriga võrreldes 2,3% ja diislikütus 2,7% kallim. Elanike

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski ütles, et tarbijahinnaindeksit mõjutasid 2023. aasta oktoobriga võrreldes enim toidu ja mittealkohoolsete jookide, vaba aja ning telefoniteenustega seotud hinnamuutused. „Toidukaupadest kergitas indeksit eelmise aasta oktoobriga võrreldes enim mittealkohoolsete jookide kallinemine 20,4%, samuti puuviljade 12,4% ning köögiviljade 5,5% hinnatõus. Suhkur oli 23,3% ning kala ja kalatooted 4,6% odavamad,“ täpsustas Veski. Bensiin oli oktoobris 11,3% ja diislikütus 12,9% odavam kui 2023. aasta oktoobris. Elekter oli 2,6% odavam

„Iga terviseuuringus osaleja panus aitab kujundada tervemat ühiskonda. Uuring annab kõige põhjalikuma pildi selle kohta, milline on Eesti rahva tervis. Samal ajal aitavad selle tulemused kujundada ühiskonda, kus terve ja tervislikult elatud elu on kättesaadav kõigile inimestele,“ sõnas statistikaameti juhtivanalüütik Karina Valma. „Andmete abil saab ülevaate, kui palju on inimesi, kes oma tervise tõttu kõige enam tuge vajavad ning millistest teenustest on suurim puudus. Nii saame kujundada tõhusamat tervise- ja sotsiaalsüsteemi, vähendada ebavõrdsust ning toetada tervena vananemist,“ kirjeldas

Statistikaamet viib sel aastal läbi kaheksa olulist isiku-uuringut, mille valimisse sattunud inimesed saavad anda olulist teavet Eesti elanike käekäigu kohta, aidates sellega Eesti elu paremaks muuta. Isiku-uuringute andmeid võib esitada veebis, telefonitsi või silmast silma küsitluse käigus. Teiste hulgas viivad statistikaameti küsitlusi läbi Pille, Merike ja Hille, kes räägivad kui ühest suust, et nad teevad olulist tööd. „Kogu meie elu toetub ju statistikale!” Viimsis on kõigil hirmus kiire! Merike Tsilke on teinud telefoniküsitleja tööd 2017. aasta lõpust. Merike ei ütle kordagi, et töö on

Statistikaameti juhtivanalüütik Karina Valma ütles, et läbi terviseuuringu on andmeid vaja koguda selleks, et riik saaks inimeste tervist ja toimetulekut veelgi paremini toetada. „Terviseuuring annab meile põhjaliku ülevaate erinevate rahvastikurühmade tervislikust seisundist. Samal ajal võimaldab see näha, kuidas tervis on seotud ka inimeste sotsiaalmajandusliku taustaga. Andmete pealt saab ka hinnata, kui palju on inimesi, kes oma tervise tõttu tuge vajavad,“ sõnas ta. Võimalus kujundada paremaid terviseteenuseid ja toetada tervena vananemist Uuringuga kogutud andmed on väga väärtuslikud

2024. aasta oli Eesti statistikas tõeline avastuste aasta ja mis oleks parem viis andmemaailmas toimuva kokkuvõtmiseks, kui heita pilk kõige populaarsematele statistikablogidele. Siit leiad kuumimad andmelood, mis on pakkunud huvitavaid, üllatavaid ja kasulikke teadmisi meie rahvast ja ühiskonnast. Tule uudista, mida põnevat saame lõppevast statistika-aastast kaasa võtta.

Kui liidame inimese kalduvusele teisi kergesti usaldada juturobotite enesekindla suhtlusstiili, on usaldus algoritmi vastu kerge tekkima. Vähetuntud faktide ja ametliku statistika pärimiseks tuntud juturobotid ei sobi.

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul mõjutasid novembris tarbijahinnaindeksi langust võrreldes oktoobriga peamiselt odavamad rahvusvahelised lennud ja puhkusereisid, mis olid oktoobris koolivaheaja tõttu kallimad. „Samuti mõjutasid indeksit oktoobriga võrreldes odavam üür ja elekter. Eelmise aasta novembriga võrreldes kergitasid indeksit enim toidukaupade ning telefoniteenustega seotud hinnatõusud,“ selgitas Veski. Toidukaupadest on aastaga kallinenud mittealkohoolsed joogid (19,6%) ning puuviljad (13%), aga ka šokolaad (21,8%) ja kohv (16,6%). Odavnenud on

2024. aasta kaalude asemel sattusid tabelisse ekslikult 2023. aasta kaalud. Parandused on märgitud punasega. Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul olid aastases võrdluses veebruari tarbijahinnaindeksi suurimad mõjutajad elektri börsihind, automaks ja toidukaubad. „Võrreldes 2024. aasta veebruariga on kasvanud peaaegu kõikide kaubagruppide ja teenuste hinnad. Ainsaks erandiks on riided ja jalatsid, mis olid 1,3% odavamad,“ tõi Veski välja. Võrreldes 2025. aasta jaanuariga mõjutas veebruaris indeksi tõusu enim elektri hind, samuti puhkusereisid ning toit ja