Otsingu tulemused

Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine sisaldab tegevusi ja kulutusi, mis on suunatud saaste tekkimise vähendamisele, ennetusele või juba tekkinud saaste kõrvaldamisele. Riigi keskkonnakaitsekulutusi käsitletakse keskkonnakaitsele kulutatud jooksvate ja kapitalikulude (investeeringute) summana, millest on maha arvestatud välismaailmalt saadud toetused. Statistikaameti juhtivekspert Kaia Oras tõi välja, et ligi poole 2022. aasta keskkonnakaitsekulutustest moodustasid 347 miljoni euroga jäätmekäitluse valdkonna kulutused. „Jäätmekäitlusele kulub järjest enam, kuna see on keerukas ja hõlmab

Statistikaameti juhtivanalüütiku Ülo Pauluse sõnul mõjutas ehitushinnaindeksi kasvu 2024. aastal võrreldes 2023. aasta keskmisega enim palgatõus, mis moodustas mahuliselt 65% indeksi kasvust. „Ehitushinnaindeks tõusis 2024. aastal 1,6%, sealhulgas kallines tööjõud 6,3%, masinate kasutamine 1,7%, materjalide hinnad aga langesid 1,1%,“ tõi Paulus välja. 2024. aasta neljandas kvartalis tõusis ehitushinnaindeks kolmanda kvartaliga võrreldes 0,4%. Ehitusmaterjalid kallinesid 0,6%, masinate kasutamine 0,3% ja tööjõukulud tõusid 0,1%. Võrreldes kolmanda kvartaliga panustas indeksi kasvu enim taas

Minister Kristina Kallas sõnas, et uuringu tulemused viitavad haridusreformidega õiges suunas liikumisele – kui inimestel on madalam haridustase, on ka nende oskused ja eluga rahulolu kehvemad. Seetõttu on äsja algatatud õppimiskohustusliku ea pikendamise reform ka PIAACi tulemuste valguses õige tee. Uuringust selgunud venekeelsete inimeste nõrgem kaasatus tööturul ja madalama tasemega oskused näitavad eestikeelsele haridusele ülemineku vajalikkust ‒ neil on sageli takistuseks saanud puudulik riigikeeleoskus. Peame senisest enam pingutama, et pakkuda Ida-Virumaal täiskasvanutele nii erialast

2022. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 21,3 miljardi ning imporditi 24,9 miljardi euro eest. Eksport kasvas 2021. aastaga võrreldes 17% ja import 25%. Kaubavahetus oli puudujäägis ning import ületas eksporti ligi 3,6 miljardi euroga. Eelmise aasta trende tutvustab statistikaameti analüütik Jane Leppmets.

Statistikaameti andmetel vähenes 2020. aastal kaupade eksport võrreldes aasta varasemaga 1% ja import 6%. Esimesel poolaastal toimunud kaubavahetuse vähenemist aitas tasakaalustada lõpukuudel toimunud kasv – detsembris kasvas eksport 25% ja import 10%.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2016. aasta jaanuaris võrreldes 2015. aasta detsembriga -0,1% ning võrreldes eelmise aasta jaanuariga -0,6%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel jõudis 2022. aastal teenuste eksport ja import Eestis rekordtasemele. Teenuste väliskaubandus on aasta-aastalt pea alati kasvutrendi näidanud, välja arvatud 2020. aastal, mil teenuseid eksporditi varasemast vähem. Samas on teenuste väliskaubandus 2020. aasta ajutisest jahenemisest taastunud ning jätkas ka 2022. aastal jõulist kasvu. Eelmise aasta trende tutvustab statistikaameti analüütik Jane Leppmets.

Statistikaameti andmetel vähenes 2024. aasta aprillis tööstustoodangu maht võrreldes mulluse aprilliga 4,7%. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang mäetööstuses 3,6% ja energeetikas 10,1%, kuid kahanes 5,7% töötlevas tööstuses.

Statistikaameti andmetel jäi tarbijahinnaindeks septembris võrreldes augustiga samale tasemele ning tõusis võrreldes eelmise aasta septembriga 4,2%. Mulluse septembriga võrreldes olid kaubad 5,7% ja teenused 1,3% kallimad.

Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2024. aasta esimeses kvartalis 1894 eurot, mis on 8,8% kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal. Mediaanpalk oli selle aasta esimeses kvartalis 1553 eurot ja 2023. aasta samal perioodil 1424 eurot.