Otsingu tulemused

Viimastel aastatel enne erakordset 2020. aastat oli nii teenuste ekspordile kui ka impordile iseloomulik mõõdukas kasv. Eesti Panga andmetel eksporditi möödunud aastal Eesti majandusüksuste poolt teenuseid ligi 5,7 miljardi euro eest, mis on 21,2% vähem kui aasta varem. Teenuseid imporditi veidi üle 5,4 miljardi euro eest ehk 5,6% võrra enam kui 2019. aastal.

Teenuste eksport oli esimest korda impordist miljard eurot suurem Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas teenuste eksport 2026. aasta teises kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 5% ja import 1%. Jooksevhindades eksporditi teenuseid enam kui 3,7 miljardi ning imporditi ligi 2,7 miljardi euro väärtuses. Kui mullu müüdi teenuseid igas kvartalis 600 kuni 900 miljonit eurot rohkem kui neid sisse osteti, siis tänavu teises kvartalis ületas väliskaubanduse bilansi ülejääk esmakordselt miljardi euro piiri. Ülejääki mõjutasid enim telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenused, mida

On septembri keskpaik ja nii on praeguseks selge noorte valik, keda veel kevadel hoidis pingul ärevus, millises koolis ja kuidas enda õpiteed jätkata. Või kas üldse jätkata? Statistikaameti juhtivanalüütik Käthrin Randoja uuris, mis on saanud neist põhikoolilõpetajatest, kes olid samade valikute ees viis aastat tagasi. Vaatluse all oli ligikaudu 12 250 noort, kes lõpetasid põhikooli 2019/2020. õppeaastal. Nende liikumist haridusredelil vaatles Randoja ühe, kolme ja viie aasta kestel soo ja emakeele järgi aasta lõpu seisuga. Lihtsustatud õppekavadel ja mittestatsionaarse õppe lõpetajaid

Statistikaameti andmetel suurenes 2010. aastal eelmise aastaga võrreldes enamiku suuremate töötleva tööstuse eksportööride eksport ning tootlikkus.

Statistikaameti andmetel oli Eestis 2011. aastal ligi 340 e-kaubandusega tegelevat ettevõtet ning nende müügitulu üle 70 miljoni euro. Samas andis e-kaubandus kogu jaekaubandusettevõte müügitulust vaid 1,5%.

Statistikaameti andmetel oli Eestis 2011. aastal ligi 340 e-kaubandusega tegelevat ettevõtet ning nende müügitulu üle 70 miljoni euro. Samas andis e-kaubandus kogu jaekaubandusettevõte müügitulust vaid 1,5%.

Kui üksikisiku või ühe ettevõtte käekäiku on lihtne hinnata, siis kogu ühiskonna heaolu mõõtmiseks tuleb kõik majanduses toimuvad tehingud kokku lüüa. Seda summat nimetataksegi lisandväärtuseks ehk sisemajanduse koguproduktiks (SKP).

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise teenusejuht Robert Müürsepp tõi välja, et Eesti majandus kasvas viiendat kvartalit järjest. „Teises kvartalis mõjutas majanduskasvu positiivselt kaks kolmandikku tegevusaladest. Suurima panuse andis sarnaselt esimese kvartaliga töötlev tööstus, mille lisandväärtus kasvas 6,5%. Järgnesid põllumajandus, metsandus ja kalandus, mille lisandväärtus suurenes eelmise aasta erakordselt madala võrdlusbaasi tõttu 168%, ja ehitus, mille lisandväärtus kasvas 7,5%,“ ütles Müürsepp. Kiiremat lisandväärtuse kasvu näitasid ka mäetööstus (15,5%), veevarustus

Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2019. aasta jaanuaris 2018. aasta jaanuariga võrreldes püsivhindades 6%, teatab Statistikaamet.

Esialgsetel andmetel oli 2015. aastal ettevõtlussektori kogukasum 3,0 miljardit eurot, mis oli 8% väiksem kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Ettevõtlussektori kogukasum vähenes pärast viis aastat kestnud kasvu.