Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Eesti majandus kasvas 5,2% üle koroonaeelse taseme

Kuupäev 01.03.2022
Artikkel
Statistikaameti esialgsetel andmetel kasvas Eesti majanduse käekäiku iseloomustav sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2021. aasta neljandas kvartalis võrreldes 2020. aasta sama perioodiga 8,6%. Jooksevhindades moodustas SKP 8,7 miljardit eurot.

Absoluutses vaesuses elavate inimeste arv kasvas kaks ja pool korda

Kuupäev 10.11.2023
Artikkel
Statistikaameti andmetel elas 2022. aastal suhtelises vaesuses 22,5% ja absoluutses vaesuses 3,5% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2021. aastaga vähenes suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus 0,3 protsendipunkti võrra ja absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus kasvas 2,1 protsendipunkti võrra.

Koolieas harrastatakse rohkem koorilaulu, vanemana üha enam rahvatantsu

Kuupäev 24.04.2022
Artikkel
Juba järgmisel aastal toimub XIII noorte laulu- ja tantsupidu ning ega 2025. aasta suur pidugi enam mägede taga ole. Statistikaameti analüütik Riina Leinbock heitis pilgu sellele, mida näitab statistika Eesti koorilaulu ja rahvatantsu harrastajate kohta.

Eestlaste loomulik iive oli teist aastat järjest positiivne

Kuupäev 09.06.2020
Artikkel
Eestis elavate eestlaste arv suurenes eelmisel aastal loomuliku iibe tõttu 348 ja rändesaldo tulemusel 794 inimese võrra. Statistikaameti täpsustatud andmetel elas tänavu 1. jaanuaril Eestis 909 552 eestlast.

Andmepõhine aruandlus muudab elu lihtsaks

Sisuleht
Margus Tammeraja, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees Juriidiliste isikutena peavad kõik täitma seadusega kehtestatud reegleid ja esitama peale majandusaasta aruande kvartali- või kuuaruandeid mitmele ametile. Aruandlus on ettevõtja eluga kaasas käiv kohustus. Sageli on aruannetes kattuvusi ehk peame samad andmed vormistama erinevalt erinevateks aruanneteks. Väikeettevõtja vajab seejuures sageli raamatupidaja abi, mis tähendab suuremaid või väiksemaid kulusid. Isegi tarkvara kasutades on üksjagu tülikas mõnd aruannet kokku panna ja esitada. Lahendus on üleminek andmepõhisele

Suurim keskkonnamaksude maksja on maismaaveondus

Kuupäev 28.09.2016
Artikkel
Keskkonnamaksude laekumine on viimase kahe kümnendi jooksul kasvanud ja Statistikaameti andmetel ulatusid 2015. aastal keskkonnamaksud 558 miljoni euroni, millest suurima osa moodustasid energiamaksud. Suurim keskkonnamaksude maksja oli 2014. aastal maismaaveonduse tegevusala.

Kuu keskmine tulu suurenes taas, aga selle saajate arv vähenes

Kuupäev 13.05.2021
Artikkel
Statistikaameti andmete alusel oli 2020. aastal töötaja keskmine brutotulu kuus 1380 eurot, mis on 63 eurot rohkem kui aasta varem. Kõige suurem tulu, 1541 eurot oli Harjumaal ja kõige väiksem, 1088 eurot Ida-Virumaal.

Vabade ametikohtade arv tõusis üle 13 000

Kuupäev 06.06.2022
Artikkel
Statistikaameti andmetel oli selle aasta esimeses kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 13 076 vaba ametikohta, mis on 38% rohkem kui aasta varem samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist enam kui 4000 inimest.

Statistikaameti rakendusse lisandus soopõhine palgainfo ja ka tulevikuprognoosid

Kuupäev 30.08.2021
Artikkel
Statistikaamet arendas edasi üle aasta tagasi valminud palgarakendust koostöös võrdsete võimaluste voliniku, Tartu ülikooli, Tallinna tehnikaülikooli ja sotsiaalkindlustusametiga. Selle tulemusena lisandusid rakendusse uued ametirühmad, naiste ja meeste kuupalkade võrdlus ning palga- ja pensioniprognoosid.