Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2023. aasta esimeses kvartalis 9,2% võrreldes 2022. aasta esimese kvartaliga ning jäi samale tasemele võrreldes 2022. aasta neljanda kvartaliga.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2018. aasta detsembris võrreldes novembriga -0,3% ning võrreldes eelmise aasta detsembriga 3,4%, teatab Statistikaamet.

Eelmisel aastal rändas Eestist välja 5000 inimest rohkem kui viimase 10 aasta jooksul keskmiselt. Ehkki Eesti kodanikke rändas Eestisse 2024. aastal vähem kui siit ära kolis, on Eesti kodanike osakaal väljarändajate hulgas viimasel kahel aastal kahanenud. Ukraina kodanike lahkumine tõi möödunud aastal viimase aastakümne suurima väljarände.

On reede, 18. novembri hommik aastal 2016. Sõidan Viljandist Tallinna. Raadiost tulevad uudised, kus jutuks ka Eesti võimaliku tulevase valitsuse majanduspoliitika. Kas see tähendab astmelist tulumaksu? Kas see tähendab vasakpööret? Kas ametnikel on põhjust tõrjuda jutte idapöördest? Need ei ole küsimused riiklikule statistikale, vähemalt otseselt mitte. Sõidan Kose-Ristilt läbi, algab neljarealine maantee, libedust ei ole. Veel äsjane paks lumekiht on peaaegu sulanud. Voolavate vete järgi otsustades võiks arvata, et kevad on lähedal. Pime on, kevadeni on veel aega. On veel jupike sügist ja terve talv. Jõuan Statistikaametisse. Kahe nõupidamise vahel vaatan Eesti praegust olukorda arvudes.

Tänasest, 25. märtsist algab andmekirjaoskuse nädal, mille jooksul ootab statistikaamet erinevate ürituste ning teavitustegevuste kaudu kõiki andmehuvilisi andmetarkust koguma. Sel aastal on hariva ja kasuliku nädala fookuses poliitikakujundajad ja avalik sektor laiemalt, kuid põnevaid teadmisi ja meeleolukaid andmeampse leiavad kõik statistikaameti kanalites uudistajad.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2018. aasta novembris võrreldes oktoobriga -0,5% ning võrreldes eelmise aasta novembriga 3,4%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2023. aasta teises kvartalis 5% võrreldes 2022. aasta teise kvartaliga ning 3,8% võrreldes 2023. aasta esimese kvartaliga.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2019. aasta jaanuaris võrreldes 2018. aasta detsembriga -0,2% ning võrreldes eelmise aasta jaanuariga 2,7%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti juhtivanalüütik Epp Remmelg selgitas, et suhteline vaesus näitab sissetulekute ebavõrdsust riigis. „Suhtelises vaesuses elas möödunud aastal ligi 274 800 inimest, keda on pea 29 000 võrra vähem kui 2022. aastal. Nende inimeste leibkonna koosseisu arvestav netosissetulek ehk ekvivalentnetosissetulek oli alla 807 euro kuus,“ ütles ta. Sissetulekud kasvasid eelkõige lastetoetuste ja pensionide arvelt Analüütik tõdes, et suhtelise vaesuse määr on läbi aastate olnud kõrgeim üksi elavate vanemaealiste ning üksikvanemaga leibkondade seas. „Näeme, et 2023. aastal vähenes aga suhteline