Kõige rohkem mõjutasid tarbijahinnaindeksi muutusi transport ja rõivad

Eelmise aasta jaanuariga võrreldes olid nii kaubad kui ka teenused 1,6% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta jaanuariga võrreldes langenud 1,1% ja mittereguleeritavad hinnad tõusnud 2,4%.

Mulluse jaanuariga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim transport, millest põhiosa andsid 14,2% kallinenud bensiin ja 12,3% kallinenud diislikütus. Kodudesse jõudnud elekter oli 18,2% odavam. Suurem oli veel toidu ja mittealkohoolsete jookide mõju, millest enamiku andsid liha ja lihatooted (5%), värske puuvili (14,9%) ning jahu ja jahutooted (4,2%). Suuremad muutujad olid pealinna ühistranspordi 33,1-protsendilist hinnatõusu peegeldav kombineeritud transport ja põhiliselt pealinna veetariifide mõjul 23,9% odavnenud veevarustus.

Möödunud aasta detsembriga võrreldes mõjutasid tarbijahinnaindeksit enim rõivaste ja jalatsite soodusmüügid. Veel oli indeksi muutusele suurem mõju kodudesse jõudnud elektri odavnemisel (7,1%) ja ka jaanuariks ostetud lennukipiletid olid odavamad kui detsembriks ostetud piletid (20,2%).

Elanike tarbimisharjumuste ja hindade pideva muutumise tõttu ajakohastab statistikaamet igal aastal tarbijahinnaindeksi arvutamisel kasutatavaid kaalusid ning arvutuste aluseks olevaid esinduskaupu. Alates jaanuari indeksist on arvutuste aluseks 2019. aasta detsembri hinnad. Varasemate perioodidega võrdluse saamiseks jätkatakse tarbijahinnaindeksi avaldamist baasil 1997 = 100.

Tabelis on esitatud nii 2019. aastal kasutatud kulutuste struktuur kui ka alates 2020. aasta jaanuari indeksist kasutatav kulutuste struktuur ehk kaubagruppide kaalud.