Otsingu tulemused

Tarbijahinnaindeksi muutus oli jaanuaris võrreldes 2019. aasta detsembriga –0,4% ja võrreldes eelmise aasta jaanuariga 1,6%.

Statistikaameti andmetel vähenes 2023. aasta märtsis mullusega võrreldes kaupade eksport 15% ja import 12%. Esimeses kvartalis tervikuna vähenesid kaupade eksport ja import mõlemad 8%.

Suurem osa Eesti elanikest ehk 68% elab kortermajades ja kortereid 1 köetakse valdavalt keskküttega. Eramutes elab 29% rahvastikust, ja mida hilisem on selle ehitusaasta, seda tõenäolisem on, et hoonet köetakse õhksoojuspumba või maasoojusega. Millised on peamised kütteliigid eramutes ja korterites ning kui paljud saavad vajaduse korral kasutada ka mõnda alternatiivset kütteliiki, uuris juhtivanalüütik Triinu Aug.

Põllumajandusloomadest peeti eelmise aasta lõpu seisuga Eestis 232 400 veist, 283 600 siga, 49 300 lammast ja kitse ning 2,4 miljonit kodulindu. Veiste arv vähenes aegade madalaimale tasemele. Statistikaameti juhtivanalüütik Ege Kirs tõi välja, et 2024. aastal toodeti Eestis liha rohkem just seetõttu, et sealihatoodang suurenes 6%. „Samas aga linnulihatoodang vähenes 3% ja veiselihatoodang 5%. Lamba- ja kitseliha toodeti Eestis jätkuvalt väga vähe – 400 tonni. Sealiha toodeti 42 100 tonni, linnuliha 22 200 tonni ja veiseliha 11 800 tonni,“ täiendas Kirs. Ainult liha ja erinevates toodetes

Statistikaameti juhtivanalüütiku Kaia Orase sõnul annab uus lähenemine metsade rollist majanduses veidi terviklikuma pildi. „Metsaarvepidamine rõhutab bilansipõhise arvestuse olulisust metsa kasutuse ning pikaajalise puiduvaru ja -vara säilimise hindamisel. Metsaarvepidamine keskendub suuresti metsa puiduvarule ja -varale ning ei hõlma metsa muid ökosüsteemiteenuseid nagu elurikkus või rekreatiivne väärtus,“ lisas ta. Puiduvaru näitab, kui palju puitu on metsas teatud ajahetkel, puiduvara vaatab lisaks puidu kogusele, kui suur on selle rahaline väärtus. Lisaks bilanssidele näitavad uued andmed

President kohtus statistikaameti juhtkonnaga ning peadirektor Urmet Lee tegi lisaks ameti igapäevatöö tutvustamisele ülevaate statistikaameti väljakutsetest. “Eesti kui digiriigi suhtes on õigustatult nõudlikud nii kodanikud kui ka meid eeskujuks pidavad riigid, kes ootavad kiireid ja turvalisi andmeteenuseid. Meie ülesanne on leida toimiv lahendus, kuidas andmeid turvaliselt ja eetiliselt korduvkasutada,“ rääkis Lee, kelle sõnul tuleb ka arvestada, kuivõrd on inimesed tegelikult valmis andmeid riigiga jagama. President Alar Karis tõdes, et turvalistel andmetöötlusviisidel on oluline roll

Võrdse kohtlemise juhtimislaua abil saab võrrelda mehi ja naisi, eri vanuses ja rahvusest inimeste olukorda ühiskonnas, samuti ka puude või erivajadusega inimeste eluolu. Juhtimislaua fookuses on tööturu, hariduse, tervise ja heaoluga seotud näitajad. Statistikaameti eksperimentaalstatistika tiimijuhi Marre Karu sõnul aitavad paljud statistikaameti andmebaasis peidus olevad andmed vaadelda Eesti elu võrdse kohtlemise vaatenurgast. „Kui kättesaadav on arstiabi Eestis puuetega inimestele? Milline on töötuse määr erinevas vanuses inimestel? Kuivõrd haritud on Eesti naised ja mehed? Millised on

Artikkel ilmus Eesti Päevalehe arvamusportaalis 21. oktoobril 2025. Statistika valdkonna suurkujule George E. P. Boxile on omistatud ütlus: „Kõik mudelid on valed, aga mõned neist on kasulikud.“ Seda aforismi võiks kõigi statistiliste näitajate puhul meeles pidada. Mitte, et neid näitajaid ei tohiks usaldada, aga tuleks meeles pidada, et need on statistiliste meetodite kaudu saadud näitajad, millel on omad piirangud. Viimastel kuudel on palju räägitud andmetest ja nende kvaliteedist. Põhjust selleks on andnud statistikaameti elektrienergia komponent tarbijahinnaindeksis ning viga keskmise

Statistikaameti infotehnoloogia uuringu andmetel on 2024. aastal võrreldes eelmise aastaga märgatavalt kasvanud tehisintellektil põhinevate tehnoloogiate kasutamine ja aina olulisemaks muutunud küberturvalisus. Mullu oli vähemalt üht tehisintellekti tehnoloogiat kasutanuid 5%, sel aastal aga juba 14% ettevõtetest. Suurettevõtetest 10% tõi välja, et neil toimus konfidentsiaalsete andmete leke.

Möödunud aastal käis teatris iga kolmas vähemalt 15-aastane eestimaalane. Ligi viiendik inimestest ei tunne aga teatrisse mineku vastu huvi ja kõikide ülejäänute puhul osutus takistavaks etendusasutuste kaugus, terviseprobleemid ja/või piletihind. Statistikaameti analüütik Erik Lest annab ülevaate Eesti elanike huvist ja võimalusest seoses teatrikülastustega.