Otsingu tulemused

ISSN 1406-1783 ISBN 978-9985-74-470-3 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 400 lk Ilmus: 30.07.2010 Aastaraamat koondab olulisema statistilise info, mis aitab mõista Eesti ühiskonnas toimuvat. Kogumik annab ülevaate keskkonna, rahvastiku, sotsiaalelu ja majanduse kohta 2009. aastal võrdluses kolme-nelja varasema aastaga. Info on esitatud tekstide, tabelite, jooniste ja teemakaartidena. Kogumikus on toodud ka võrreldavat statistikat peamiselt Euroopa riikide kohta. Raamatu lõpus on statistiliste mõistete ja definitsioonide tähestikuline loend ning sisujuht. Trükisele on lisatud CD-ROM, mis

Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2016. aasta juulis eelmise aasta juuliga võrreldes püsivhindades 2%, teatab Statistikaamet. Kui juunis kasvas müügitulu eelmise aasta sama kuuga võrreldes 3%, siis juulis jätkus müügitulu kasv peaaegu samas tempos.

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük vähenes 2010. aasta jaanuaris eelmise aasta jaanuariga võrreldes püsivhindades kümnendiku, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta detsembris alanud jaemüügi languse aeglustumine jätkus ka tänavu jaanuaris.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2016. aasta augustis eelmise aasta augustiga võrreldes püsivhindades 5%, teatab Statistikaamet. Kui juulis kasvas müügitulu eelmise aasta sama kuuga võrreldes 2%, siis augustis kasv mõnevõrra kiirenes.

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük vähenes 2009. aasta septembris nii augusti kui ka eelmise aasta septembriga võrreldes, teatab Statistikaamet. Jaemüügi vähenemist mõjutasid enim tööstuskaupade kauplused, kus müügi langus eelnevate kuudega võrreldes veidi kiirenes.

1959. aasta jaanuaris toimunud Eesti viiendal rahvaloendusel saadi rahvaarvuks 1 196 791, mida oli rohkem kui kunagi varem. Esimene sõjajärgne rahvaloendus leidis Eestis aset 14 aastat pärast sõja lõppu. 1959. aasta 15. jaanuaril toimunud rahvaloenduse küsimustik oli vabariigiaegsetest rahvaloendustest (1922 ja 1934) napim - kokku oli loenduslehel inimese kohta 15 küsimust. Küsiti: sugu, vanust, alalise elukoha aadressi, sealt äraoleku aega, perekonnaseisu, suhet perekonnapeaga, rahvust, kodakondsust, emakeelt, haridust, õppeasutuse tüüpi, kus õpib, elatusallikat, töökohta, tegevusala selles

1959. aasta jaanuaris toimunud Eesti viiendal rahvaloendusel saadi rahvaarvuks 1 196 791, mida oli rohkem kui kunagi varem. Esimene sõjajärgne rahvaloendus leidis Eestis aset 14 aastat pärast sõja lõppu. 1959. aasta 15. jaanuaril toimunud rahvaloenduse küsimustik oli vabariigiaegsetest rahvaloendustest (1922 ja 1934) napim - kokku oli loenduslehel inimese kohta 15 küsimust. Küsiti: sugu, vanust, alalise elukoha aadressi, sealt äraoleku aega, perekonnaseisu, suhet perekonnapeaga, rahvust, kodakondsust, emakeelt, haridust, õppeasutuse tüüpi, kus õpib, elatusallikat, töökohta, tegevusala selles

Eesti valitsemissektori eelarve ülejääk oli 2015. aastal esialgsetel andmetel 0,4% ja võlatase 9,7% sisemajanduse koguproduktist, teatab Statistikaamet.

Eesti rahvaloendustel on rahvust ja emakeelt küsitud mitu sajandit. Ka registritel põhinev rahvaloendus annab Eesti püsielanike emakeele ja teiste keelte oskuse kohta ülevaate, aga tegelikult ei pea selleks ootama loendust, vaid statistikaamet avaldab rahvastiku rahvuse ja keeleoskuse kohta ülevaate igal aastal.