Otsingu tulemused

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas SKP esimeses kvartalis 4,3%. Jooksevhindades moodustas SKP 8 miljardit eurot.

Eesti inimestest koguni 87% on valmis enne rahvaloendust oma andmeid registrites uuendama. Eelmisel aastal tegi seda rahvatikuregistris vaid 6% elanikest ja teiste registrite andmete värskendamine jäi veelgi tagasihoidlikumaks.

Statistikaameti andmetel eksporditi oktoobris kaupu 1,5 miljardi ja imporditi 1,8 miljardi euro eest. Võrreldes 2022. aasta sama kuuga vähenes kaupade eksport jooksevhindades 21% ja import 17%. Kaubavahetuse puudujääk oktoobris oli 307 miljonit eurot, mis on 24 miljonit rohkem kui aasta varem.

Kuna rahva ja eluruumide loendus toimus möödunud aasta lõpus ka teistes riikides, on meil juba võimalik end naabritega võrrelda. Näiteks selgub, et Eestis on eluruumid väiksemad kui Lätis, Leedus on aga kõige parema tehnovarustusega eluruumid.

Eriolukorra mõju ehitushinnaindeksile jäi teises kvartalis tagasihoidlikuks. Indeks langes võrreldes esimese kvartaliga 0,4%, kuid tõusis võrreldes möödunud aasta teise kvartaliga 0,6%.

Statistikaameti andmete kohaselt suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2019. aastal 4,3%. Möödunud aasta neljandas kvartalis kasvas SKP võrreldes 2018. aasta sama ajaga 3,9%. Jooksevhindades oli SKP 28 miljardit eurot.

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvasid 2023. aasta teises kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes teenuste eksport jooksevhindades 8% ja import 2%. Teenuseid müüdi 2,9 miljardi ja osteti 2,2 miljardi euro eest.

Statistikaameti andmetel langes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2023. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga püsivhindades 3,2%. Jooksevhindades moodustas SKP 8,7 miljardit eurot.