Otsingu tulemused

Andmepõhine aruandlus muudab elu lihtsaks

Sisuleht

Margus Tammeraja, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees Juriidiliste isikutena peavad kõik täitma seadusega kehtestatud reegleid ja esitama peale majandusaasta aruande kvartali- või kuuaruandeid mitmele ametile. Aruandlus on ettevõtja eluga kaasas käiv kohustus. Sageli on aruannetes kattuvusi ehk peame samad andmed vormistama erinevalt erinevateks aruanneteks. Väikeettevõtja vajab seejuures sageli raamatupidaja abi, mis tähendab suuremaid või väiksemaid kulusid. Isegi tarkvara kasutades on üksjagu tülikas mõnd aruannet kokku panna ja esitada. Lahendus on üleminek andmepõhisele

Kolmanda kvartali palgakasv oli viimaste aastate suurimaid

Kuupäev 26.11.2021

Artikkel

Statistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk kolmandas kvartalis 1553 eurot, mis on 7,8% võrra suurem kui aasta tagasi samal ajal. Kõige kõrgemad olid palgad Harju- ja Tartumaal ning info ja side, finants- ja kindlustustegevuse ning energeetika tegevusaladel.

Statistikatöö sai 20-aastaseks – intervjuu juubilariga

Kuupäev 27.12.2024

Artikkel

Riikliku statistika eesmärk on anda teavet ühiskonna hetkeolukorra ja muutuste kohta. Selle eesmärgi täitmiseks statistikaamet kogub, analüüsib ja säilitab andmeid ning avaldab statistikat. Iga selline tegevus on statistikatöö, millel täitus sel aastal 20 aastat ametis. Juubilari küsitles ja tema eest vastas andmehalduse tiimi juhtivekspert Veiko Berendsen.

Eesti sotsiaaluuring

Valdkond

Mis on Eesti sotsiaaluuring? Eesti sotsiaaluuring aitab hinnata leibkondade ja isikute sissetulekute jaotust, elamistingimusi ning sotsiaalset tõrjutust. Samasugust uuringut korraldatakse kõikides Euroopa Liidu riikides. Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse? Uuringu peamine avaliku huvi esindaja on sotsiaalministeerium. Andmeid edastatakse ka Euroopa Komisjonile ja Eurostatile. Milleks on neid andmeid vaja? Sotsiaaluuringuga kogutakse infot Eesti elanike kogemuste, arvamuste, majandusliku olukorra ja elamistingimuste kohta. Uuringust selgub, kui palju on Eestis leibkondi, millised

2021. aasta kinokülastuste arv oli viimase 16 aasta madalaim (parandatud 25.10.2022)

Kuupäev 25.10.2022

Artikkel

Eelmisel aastal toodeti Eestis 25 täispikka filmi, millest 14 olid mängu- ja 11 dokumentaalfilmid. Lühifilme valmis 103, millest 46 moodustasid dokumentaal-, 45 mängu- ning 12 animafilmid. Kinoekraanidel linastus 299 filmi, mida on võrreldes 2020. aastaga 69 võrra vähem. Kinokülastuste arv langes 1,39 miljonini.

Statistikaamet lõi animatsiooni, mis suunab elutähtsate otsuste tegemiseks andmeid kasutama

Kuupäev 30.05.2022

Artikkel

Sel aastal möödub 30 aastat riikliku statistika aluspõhimõtete loomisest. Need põhimõtted on ülemaailmne standard, mille on heaks kiitnud ÜRO Peaassamblee ja neid kasutavad riigid üle kogu maailma. Selle sündmuse tähistamiseks on statistikaamet loonud animatsiooni, mis selgitab, kuidas aitavad usaldusväärsed andmed ja statistika kaasa iga inimese elus tähtsatele otsustele.

Näitus „100 aastat Eesti statistikat“ heidab pilgu nii statistikaga manipuleerinud nõukaaega kui ka taasiseseisvunud Eesti statistikas toimunud puhastusse

Kuupäev 28.02.2022

Artikkel

Teadlik ja sihipärane andmekogumine riigistatistika tegemiseks algas Eestis 101 aastat tagasi. Virtuaalnäitus „100 aastat Eesti statistikat“ paneb punkti statistikaameti 100. sünnipäeva aastale ning viib huvilise avastama esimesi ametlikke andmeid Eesti rahvastiku kohta ja seiklema salastatud statistikaga NSV Liitu.

Statistikaamet on bloginud juba üheksa aastat

Kuupäev 14.06.2019

Artikkel

14. juunil on rahvusvaheline blogipäev, mida tähistatakse juba 2004. aastast. Riikliku statistika levitamiseks võttis Statistikaamet 2010. aastal kasutusele Twitteri ja Facebooki ning käivitas statistikablogi. Praegusel kujul toimiva blogi esimene postitus rääkis 2011. aasta rahvaloenduse prooviloendusest.

Sisemajanduse koguprodukt lööb majanduses toimuvad tehingud kokku

Kuupäev 24.04.2014

Artikkel

Kui üksikisiku või ühe ettevõtte käekäiku on lihtne hinnata, siis kogu ühiskonna heaolu mõõtmiseks tuleb kõik majanduses toimuvad tehingud kokku lüüa. Seda summat nimetataksegi lisandväärtuseks ehk sisemajanduse koguproduktiks (SKP).

Teenuste väliskaubandus ületas kriisieelse taseme

Kuupäev 12.05.2022

Artikkel

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel eksportisid möödunud aastal Eesti majandusüksused teenuseid rohkem kui 8,4 miljardi euro eest, mis on 47,2% rohkem kui aasta varem. Teenuseid imporditi ligi 7 miljardi euro eest ehk 28% enam kui 2020. aastal.