Otsingu tulemused

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuht Eveli Šokman selgitas, et tootjahinnaindeksit mõjutas võrreldes 2024. aasta jaanuariga enim hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete tootmises, masinate ja seadmete remondis ning mäetööstuses. „Vastupidist mõju avaldas elektri- ja soojusenergiaga varustamise, paberi ja pabertoodete ning metalltoodete tootmise hinnalangus. Töötleva tööstuse tegevusalades kokku oli hinnatõus 2,4%, sealhulgas toiduainete tootmises 0,8%,“ lisas Šokman. Võrreldes 2024. aasta detsembriga mõjutas jaanuaris tootjahinnaindeksit eelkõige hinnatõus elektri- ja

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks juunis võrreldes maiga 0,4% ning võrreldes 2023. aasta juuniga 2,5%. Mulluse juuniga võrreldes olid kaubad 1,7% ja teenused 3,8% kallimad.

Statistikaameti analüütik Jane Leppmets märkis, et võrreldes 2024. aastaga suurenes tänavu esimeses kvartalis teenuste eksport Euroopa Liidu riikidesse 4% ja import neist 8%. Liiduvälistesse riikidesse kasvas teenuste eksport 6% ja import neist 18%. „Viimast mõjutas enim suurem teenuste ost Küproselt, Ühendkuningriigist ja Ameerika Ühendriikidest. Küproselt imporditi esimeses kvartalis enam muid äriteenuseid, Ühendkuningriigist transporditeenuseid ja Ameerika Ühendriikidest telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuseid,“ selgitas Leppmets. Esimeses kvartalis eksporditi kõige rohkem ehk 867

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks augustis võrreldes juuliga 0,4% ning võrreldes 2023. aasta augustiga 3,2%. Mulluse augustiga võrreldes olid kaubad 1,4% ja teenused 6,3% kallimad.

Statistikaameti andmetel peatus 2024. aasta veebruaris majutusettevõtetes ligi 225 000 turisti, mis on 1% rohkem kui aasta varem samas kuus. Siseturistide arv pisut kahanes, välisturistide arv aga kasvas.

Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks selle aasta teises kvartalis võrreldes esimese kvartaliga 0,7%, võrreldes 2023. aasta sama ajaga aga 2,2%.

Statistikaameti väliskaubanduse analüütik Jane Leppmets ütles, et jaanuaris jätkus 2024. aasta teises pooles alanud väliskaubanduse kasv. „Kaubavahetuses Euroopa Liidu liikmesriikidega kasvas eksport 11% ja import 9%, liiduvälistesse riikidesse kasvas aga eksport 19% ja import nendest lausa 57%. Seda mõjutas enim kaupade suurem väljavedu Ameerika Ühendriikidesse ning suurem sissevedu Türgist,“ lisas Leppmets. Jaanuaris kasvas enim mineraalsete toodete eksport Jaanuaris eksporditi kaupadest kõige rohkem elektriseadmeid (15% koguekspordist), puitu ja puittooteid (12%) ning põllumajandussaaduseid

Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütik Jane Leppmets tõi välja, et aprillis toimusid suuremad muudatused kaubavahetuses kolmandate riikidega. „Eksport Euroopa Liidu riikidesse kasvas 8% ning import neist vähenes 1%, Euroopa Liidu välistesse riikidesse viidi aga 10% vähem ning sealt toodi 16% rohkem kaupa. Seda mõjutas mullusest väiksem eksport Ameerika Ühendriikidesse, Venemaale ja Singapuri ning suurem import Türgist ja Šveitsist,“ selgitas Leppmets. Võrreldes 2024. aasta sama kuuga kasvas tänavu aprillis Eesti päritolu kaupade eksport 2%. Eesti päritolu kaupade osatähtsus jäi

Statistikaameti andmetel peatus 2023. aasta veebruaris majutusettevõtetes ligi 222 000 turisti, mis on 31% rohkem kui aasta varem samas kuus. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv.

Andmeanalüütika hõlmab suurte andmehulkade kogumist, töötlemist ja analüüsimist ning nende põhjal otsuste tegemist. Statistikaameti juhtivanalüütiku Tiina Pärsoni sõnul on andmeanalüütika kasutus ettevõtetes muutunud lühikese aja jooksul nišivõimest tavapäraseks ja loomulikuks osaks tööst. „Andmeanalüütika on ettevõtetele nagu kompass, mis võimaldab neil paremini mõista turgu ja kliente, suurendada efektiivsust ning teha andmepõhiseid otsuseid. Kui kaks aastat tagasi kasutas andmeanalüütikat ligikaudu 19% ettevõtetest, siis sel aastal juba 49% ehk enam kui kaks korda rohkem,“ tõdes Pärson