Otsingu tulemused

„Meie palkade kasv on olnud hindade kasvust kiirem“ seisis Postimehe võrguväljaande esimese uudisena 16.08.2012. Jah, selle järeldusega oleme paljude aastate vältel juba harjunud ning võrreldes täiskoormusega töötaja keskmise brutokuupalga kasvu ja tarbijahinnaindeksi (THI) keskmist kasvu pika aja jooksul, on see väide õige. Inimestele tundub paraku teisiti.

Eesti elanikkonnast elas 2007. aastal 19,5% suhtelises vaesuses nagu ka eelnenud aastal, teatab Statistikaamet. Elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekute vaheline erinevus oli viiekordne, mis jättis Eesti endiselt Euroopa ebavõrdseimate riikide esikümnesse.

Üle kolmandiku Lõuna-Korea elanikest on rahvaloendusel end praeguseks ise interneti teel loendanud, vahendab Korea Rahvusringhääling. Teadaolevalt on tegemist maailma rahvaloenduste ajaloos parima e-loenduse tulemusega. Lõuna-Korea Statistikaameti andmetel oli esmaspäeva, 1.novembri hommikuks rohkem kui 36 % riigi 18,8 miljonist loendusse haaratud majapidamisest täitnud küsimustiku interneti teel. [caption id="attachment_830" align="alignright" width="297"] 22. oktoober kuni 15. november 2010 toimub Lõuna-Korea 18. rahvaloendus[/caption] Lõuna-Koreas toimub 2010. aasta rahva ja eluruumide

Üle kolmandiku Lõuna-Korea elanikest on rahvaloendusel end praeguseks ise interneti teel loendanud, vahendab Korea Rahvusringhääling. Teadaolevalt on tegemist maailma rahvaloenduste ajaloos parima e-loenduse tulemusega. Lõuna-Korea Statistikaameti andmetel oli esmaspäeva, 1.novembri hommikuks rohkem kui 36 % riigi 18,8 miljonist loendusse haaratud majapidamisest täitnud küsimustiku interneti teel. [caption id="attachment_830" align="alignright" width="297"] 22. oktoober kuni 15. november 2010 toimub Lõuna-Korea 18. rahvaloendus[/caption] Lõuna-Koreas toimub 2010. aasta rahva ja eluruumide

Elanike tarbimiskulutuste struktuur on Euroopa Liidu riikides suhteliselt sarnane — enim raha kulub eluasemele, transpordile ja toidule. Hinnaerinevust kõrvaldades moodustavad Eesti elanike tarbimiskulutused inimese kohta 68% EL keskmisest. Elanike tarbimiskulutused moodustavad enamikus Euroopa riikides üle poole sisemajanduse koguproduktist (SKP). SKP-s tarbimiskulutuste osatähtsuse ja riigi elatustaseme seosest ühest järeldust teha ei saa, kuid lõunapoolsemates ja vaesemates EL liikmesriikides on elanike tarbimise suhteline mõju SKP-le suurem kui kõrgema elatustasemega riikides. Erandiks on

Eesti sissetulekut aluseks võttes, elab suhtelises vaesuses 19% elanikkonnast. Eesti nn rahvuslik vaesus ei erine oluliselt Euroopa Liidu keskmisest. Samas kui võtta aluseks Euroopa Liidu keskmine sissetulek ja arvutada selle põhjal igale liikmesriigile vaesusmäär, on pilt hoopis teine. Kõige enam oleks siis vaeseid Poolas, Ungaris, Leedus ja Lätis, kus vaesuses elaks üle 70% elanikkonnast. Eesti koos Slovakkiaga kuuluks nende riikide hulka, kus vaesuses elaks üle 60% elanikkonnast. Üle 40% vaeseid oleks Tšehhis ja Portugalis. Kuid on ka neid riike, kus nn rahvuslik vaesus on juba praegu

Seoses majanduse olukorra paranemisega 2011. aastal paranesid töövõimalused ja peatus reaalpalga langus. Samas suurenes pikaajaliste töötute osatähtsus töötute hulgas ja säilis inimeste ebakindlus tuleviku suhtes.

Majutusettevõtete teenuseid kasutas 2009. aasta jaanuaris 62 000 välisturisti, mis oli 8% rohkem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

Aasta lõpus algaval rahvaloendusel saavad Eesti elanikud esimest korda märkida loendusküsimustikku lisaks muule keeleoskusele üles ka eesti keele murrete ja kohalike keelte oskuse. See laseb hinnata, kui palju elab Eestis näiteks võrokesi, setosid ja mulke. Aasta viimasel päeval algava 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) tulemused toovad selguse, kui palju elab Eestis erinevate murrete ja kohalike keelte rääkijaid. Näiteks saab selgeks võrokeste, setode, mulkide, kihnlaste, aga ka virulaste arv. Küsimustikku saab üles märkida võro, seto, mulgi, kihnu ja viru keele ning teiste