Majanduskriis mõjutas ka sündimust
Blogi
Eestis sündis 2009. aastal 15 763 last. Võrreldes eelmise aastaga on see väike tagasiminek, ent teised olulised sündimusnäitajad jäid positiivseks.
Sündimuse summaarne kordaja, mis näitab keskmist laste arvu naise kohta, kui läbi naise viljakusea kehtiks eelmise aasta sündimustase, oli mullu 1,63, aasta varem 1,66. Sündimuse vähenemise põhjuseks võib olla majanduskriis, kuigi otsesed tõendid selle kohta puuduvad. Ka meie lõunanaabritel Lätis vähenes mullu sündimus, kusjuures lätlastel oli langus märgatavalt suurem 1,45-lt 1,32-le. Seevastu Soomes saavutas sündimus viimase 40 aasta kõrgeima taseme — 1,86. Rahvastiku säilimiseks ehk taastetasemeks peab sündimuskordaja olema vähemalt 2,1.
Sündimus on Eesti viimastel aastatel võrdlemisi kiiresti kasvanud ning jõudnud Euroopa viimaste hulgast ülemisse kolmandikku. Oma osa on siin kindlasti mänginud ka vanemapalk, mis stimuleeris sündimust töötavate haritud naiste seas ning suurendas teise ja kolmanda lapse sündi. Samas on sündimuse taset hoida äärmiselt keeruline, sest kõikjal, kus just noortel on rohkem valikuvõimalusi, kipub sündimus langema. Sündimus ületas Eestis taastetaseme viimati 1970.–1980. aastatel, kui ühiskonnas oli vähe valikuvõimalusi ja mobiilsust.
[caption id="attachment_566" align="alignleft" width="500" caption="Summaarne sündimuskordaja Euroopas, 2008"]
[/caption]
Valikuvõimaluste rohkust kinnitab ka trend, et endiselt sünnitavad Eesti naised üha hilisemas eas. Ema keskmine vanus lapse sünnil ületas 2009. aastal 29. eluaasta piiri ja esimese lapse sünnil 26. eluaasta piiri. Kõige kõrgem on keskmine sünnitusvanus Harju maakonnas — 30 aastat. Kõige noorema keskmise sünnitusvanuse osas maakondlikult suuri erinevusi ei ole. Nii on sünnitajad keskmiselt 27-aastased Lääne- ja Ida-Virumaal, Jõgeva ning Valga maakonnas.
Jätkuvalt vähenes abielust sündinute osatähtsus. Kõigist sündinud lastest vaid 41% sündis registreeritud abielus vanematele. Eesti rahvusest emadest on lapse sünnil abielus vaid kolmandik. Teiste rahvuste esindajate käitumine on traditsioonilisem — neist on lapse sünnil abielus 60%. Kuigi andmed ema ja isa vabaabielu kohta puuduvad, võib seda hinnata isa andmete olemasolu alusel sünniaktis. Selle näitaja põhjal saab öelda, et pooled sündinud lastest sünnivad vanematele, kelle kooselu on registreerimata. Kui eelmistel aastatel oli pidevalt vähenenud laste osatähtsus, kelle sünniaktis puudusid isa andmed, siis 2009. aastal selle näitaja vähenemine peatus.
Töötute arvu märgatav suurenemine 2009. aastal ei kajastu sünnitajate tööhõive andmetes. Töötute sünnitajate osatähtsus suurenes vaid 1% võrra, ulatudes 4%-ni sünnitajate koguarvust. Suurenes ka kõrgharidusega sünnitajate osatähtsus. 2009. aastal oli neid 36%.
On positiivne, et pidevalt on suurenenud teise, kolmanda, neljanda ja ka viienda lapsena sündinute osatähtsus ning vähenenud esiklaste sündide oma. 2009. aastal kasvas teisena sündinud laste arv 0,5%, kolmandana sündinud laste arv 3%, neljandana sündinud laste arv 7%, viiendana sündinuid oli isegi 17% rohkem kui aasta varem. Rekordiliselt kõrge oli mitmikesünnituste arv 1000 sünnituse kohta — 172.
Siseministeeriumi andmetel olid 2009. aastal populaarseimad tüdrukute nimed Sofia, Laura, Maria, Anna, Sandra, Eliise, Darja, Lisette, Aleksandra ja Marta. Poisslastel Rasmus, Nikita, Markus, Martin, Marten, Artjom, Aleksander, Sander, Oliver ja Kevin.
Ülle Valgma, Statistikaameti peaspetsialist
[/caption]
Valikuvõimaluste rohkust kinnitab ka trend, et endiselt sünnitavad Eesti naised üha hilisemas eas. Ema keskmine vanus lapse sünnil ületas 2009. aastal 29. eluaasta piiri ja esimese lapse sünnil 26. eluaasta piiri. Kõige kõrgem on keskmine sünnitusvanus Harju maakonnas — 30 aastat. Kõige noorema keskmise sünnitusvanuse osas maakondlikult suuri erinevusi ei ole. Nii on sünnitajad keskmiselt 27-aastased Lääne- ja Ida-Virumaal, Jõgeva ning Valga maakonnas.
Jätkuvalt vähenes abielust sündinute osatähtsus. Kõigist sündinud lastest vaid 41% sündis registreeritud abielus vanematele. Eesti rahvusest emadest on lapse sünnil abielus vaid kolmandik. Teiste rahvuste esindajate käitumine on traditsioonilisem — neist on lapse sünnil abielus 60%. Kuigi andmed ema ja isa vabaabielu kohta puuduvad, võib seda hinnata isa andmete olemasolu alusel sünniaktis. Selle näitaja põhjal saab öelda, et pooled sündinud lastest sünnivad vanematele, kelle kooselu on registreerimata. Kui eelmistel aastatel oli pidevalt vähenenud laste osatähtsus, kelle sünniaktis puudusid isa andmed, siis 2009. aastal selle näitaja vähenemine peatus.
Töötute arvu märgatav suurenemine 2009. aastal ei kajastu sünnitajate tööhõive andmetes. Töötute sünnitajate osatähtsus suurenes vaid 1% võrra, ulatudes 4%-ni sünnitajate koguarvust. Suurenes ka kõrgharidusega sünnitajate osatähtsus. 2009. aastal oli neid 36%.
On positiivne, et pidevalt on suurenenud teise, kolmanda, neljanda ja ka viienda lapsena sündinute osatähtsus ning vähenenud esiklaste sündide oma. 2009. aastal kasvas teisena sündinud laste arv 0,5%, kolmandana sündinud laste arv 3%, neljandana sündinud laste arv 7%, viiendana sündinuid oli isegi 17% rohkem kui aasta varem. Rekordiliselt kõrge oli mitmikesünnituste arv 1000 sünnituse kohta — 172.
Siseministeeriumi andmetel olid 2009. aastal populaarseimad tüdrukute nimed Sofia, Laura, Maria, Anna, Sandra, Eliise, Darja, Lisette, Aleksandra ja Marta. Poisslastel Rasmus, Nikita, Markus, Martin, Marten, Artjom, Aleksander, Sander, Oliver ja Kevin.
Ülle Valgma, Statistikaameti peaspetsialist
Kas leidsid, mida otsisid?