Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted juunis püsivhindades 0,4% rohkem toodangut kui 2021. aasta samas kuus. Toodang suurenes kolmest sektorist kahes - energeetikas 18,4% ning mäetööstuses 28,9%, kuid langes töötlevas tööstuses 2,5%.

Milliste tegevusalade toetamine võiks anda suuremat kasu Eesti majandusele? Mis on esimesed märgid majanduses toimuva hakkavate muutuste kohta? Aga mille põhjal otsustatakse, millised tegevusalad vajavad riigi tuge? Just sellistele küsimustele aitavad vastata statistikaameti avaldatavad ettevõtete majandusnäitajad.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2021. aastal 6,4% rohkem toodangut kui aasta varem. Toodang kasvas tööstuse kolmest sektorist energeetikas 19,2% ja töötlevas tööstuses 6,4%, vähenes aga mäetööstuses 15,7%.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted oktoobris püsivhindades 5,8% vähem toodangut kui 2021. aasta samas kuus. Toodang vähenes kõigis kolmes sektoris – energeetikas 4,4%, töötlevas tööstuses 6,1% ning mäetööstuses 0,4%.

Statistikaamet analüüsis haridus- ja noorteameti (HARNO) tellimusel juba kuuendat korda, kui palju tulu toovad töötavad välisüliõpilased Eestile oma õpingute ajal ja järel. 2023/2024. õppeaastal õppis Eestis 4336 välisüliõpilast, kellest 1960 ka töötas siin. Töötavate välisüliõpilaste arv on vähenenud, aga nende töösuhted on pikemaajalisemad Statistikaameti andmeteadur ja analüüsi autor  Kadri Rootalu rääkis, et aastaga on vähenenud nii Eestis õppivate kui ka õpingute ajal töötavate välisüliõpilaste arv (vastavalt umbes 500 ja 400 võrra). „Viimane muutus peegeldab üldist olukorda Eesti

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted märtsis püsivhindades 7,8% rohkem toodangut kui 2021. aasta samas kuus. Toodang suurenes kõigis kolmes sektoris: töötlevas tööstuses 6,6%, mäetööstuses 5,2% ning energeetikas 21,3%.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted juulis püsivhindades 6,4% vähem toodangut kui 2021. aasta samas kuus. Toodang suurenes kolmest sektorist ühes – energeetikas 5,2%, kuid langes töötlevas tööstuses 6,4% ning mäetööstuses 17,5%.

Statistikaameti peadirektor Urmet Lee ütles, et ameti 2025. aasta tegevus ja arendused on osa laiemast muutusest, mis toimub praegu kõikides arenenud riikides. „Statistikaasutused ei ole enam üksnes andmete kogujad ja avaldajad, vaid kujunevad andmete korduvkasutusega andmeökosüsteemide keskseteks asutusteks. Rahvusvahelised arutelud – olgu UNECE, OECD või Euroopa statistikasüsteemi tasandil – liiguvad ühes suunas: kvaliteetne statistika sünnib üha enam mitmest andmeallikast, uute tehnoloogiate toel ja tihedas koostöös teiste andmeavaldajatega, kus kõige aluseks on kvaliteetsed andmed,” rääkis

Statistikaameti andmetel kahanes 2024. aasta juunis tööstustoodangu maht võrreldes mulluse juuniga 3%. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang energeetikas 4%, vähenes aga mäetööstuses 19,7% ja töötlevas tööstuses 2,3%.

Rohepöörde käigus saab majanduskasvu kõrval rohkem tähelepanu jätkusuutlikkus ja ressursisääst ning püüd liikuda fossiilsetelt kütustelt taastuvatele kütustele. Mil määral muutub nende suunamuutuste käigus Eesti sõltumatus ja sõltuvus välismaisest energiast?