Otsingu tulemused

Oktoobris külastas Eesti majutusettevõtteid ligi 153 000 välis- ja 138 000 siseturisti. Välisturiste peatus oktoobris Eesti majutusettevõtetes mõnevõrra enam kui siseturiste ehk 52% kõigist majutuskohtades peatunud turistidest. Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul on välisturistide arv sel aastal kasvanud enamikel kuudel. „Kui võrrelda mulluse oktoobriga, siis tänavu oli majutusettevõtetes välisturiste 7% võrra rohkem. Pandeemiaeelse tasemega võrreldes oli välisturiste aga 12% võrra vähem,“ selgitas Laurmaa. „Samal ajal suurenes siseturistide arv. Mulluse oktoobriga võrreldes

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski ütles, et viimati langes tarbijahinnaindeks kuises võrdluses selle aasta märtsis 0,5%, sama suurt langust nagu praegu nägime aga viimati ligi kolm aastat tagasi 2022. aasta oktoobris. „Võrreldes eelmise aasta septembriga mõjutas tarbijahinnaindeksi tõusu enim 7,7% võrra kallinenud toidukaubad,“ kommenteeris Veski indeksi aastast tõusu. Toidukaupadest olid kõige kaalukamad liha ja lihatoodete 8,2% hinnatõus, samuti piima, piimatoodete ja munade 8,2% kallinemine ning puuviljade 15% ja šokolaadi 36,8% hinnatõus. Aastaga on odavnenud

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul külastas 2025. aasta aprillis Eesti majutusettevõtteid 133 800 välis- ja 117 500 siseturisti. Välisturistide arv on küll viimase aastaga oluliselt suurenenud, kuid taastumine vahepealsest madalseisust ei ole veel täielik. „Välisturistide arv suurenes aastases võrdluses 16%, kuid jäi siiski viimasest kõrgpunktist ehk 2019. aasta aprillikuu tasemest väiksemaks,“ täpsustas ta. „Siseturiste arv majutusettevõtetes võrreldes mulluse aprilliga püsis stabiilne, samas ületas nende arv 2019. aasta aprillikuud 11%,“ märkis Laurmaa. Majutusettevõtete

Juulis külastas Eesti majutusettevõtteid 278 000 välis- ja ligikaudu 224 000 siseturisti. „Nii nagu eelmise aasta juulis, peatus meil ka selle aasta juulis rohkem välisturiste (55%) kui siseturiste (45%),“ rääkis statistikaameti juhtivanalüütik Helga Laurmaa. 2025. aastal on välisturistide arv majutusettevõtetes kasvanud peaaegu kõikidel kuudel. „Mulluse juuliga võrreldes oli välisturiste 2% rohkem, kuid siiski 15% vähem võrreldes pandeemiaeelse 2019. aasta juuliga,“ tõdes ta. Siseturiste oli majutusettevõtetes eelmise aasta juuliga võrreldes 5% vähem, võrreldes 2019. aastaga on siseturistide

Septembris külastas Eesti majutusettevõtteid 157 000 välis- ja 131 000 siseturisti. Välisturiste peatus septembris Eesti majutusettevõtetes veidi rohkem kui siseturiste ehk 55% kõigist majutuskohtades majutatud turistidest. Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul on välisturistide arv sel aastal kasvanud enamikel kuudel. „Kui võrrelda mulluse septembriga, siis tänavu oli majutusettevõtetes välisturiste 3% võrra rohkem. Samas pandeemiaeelsele tasemele jäi välisturistide arv endiselt alla,“ selgitas Laurmaa. „Üle kolme kuu suurenes ka siseturistide arv. Mulluse septembriga võrreldes

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski ütles, et aastases võrdluses olid märtsi tarbijahinnaindeksi suurimad mõjutajad toidukaubad, transport ja eluase. „Transporti mõjutab aastases võrdluses selle aasta lõpuni jaanuaris kehtima hakanud automaks. Eluasemele tehtud kuludest on aastaga kasvanud üür ja eluasemega seotud teenused. Võrreldes 2024. aasta märtsiga on suurenenud peaaegu kõikide kaubagruppide ja teenuste hinnad. Ainsaks erandiks on riided ja jalatsid, mis olid 3,4% odavamad,“ selgitas Veski. Võrreldes 2025. aasta veebruariga mõjutas märtsis indeksi langust enim

„Kolmandas kvartalis mõjutas ehitushinnaindeksit võrreldes mullu sama ajaga eelkõige materjalide 2%-line hinnatõus. Tööjõu ja ehitusmasinate hinnad tõusid aga mõlemal juhul 1,2%,“ ütles statistikaameti juhtivanalüütik Ülo Paulus. Selle aasta teise kvartaliga võrreldes suurenesid kulutused tööjõule 0,4%, materjalid kallinesid 0,3% ja mehhanismide kasutamiskulud vähenesid 0,6%. „Masinate kasutamise hinnalanguse taga oli eelkõige kütusehindade korrektsioonist tulenev kokkuhoid ja materjalide hinnatõusu toetas enim betoon- ja puittoodete kallinemine,“ selgitas Paulus. Remondi- ja

2025. aasta teises kvartalis oli keskmine palk kõrgeim Tallinnas (2479 eurot) ja Harju (2365 eurot) ning Tartu (2175 eurot) maakonnas. „Palgad kasvasid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga enim Põlva (7,7%) ning Rapla maakonnas (7%). Kõige väiksem palgakasv oli Ida-Viru maakonnas (3,8%),“ ütles statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk. Kõrgeim keskmine palk oli selle aasta teises kvartalis info ja side (3704 eurot), finants- ja kindlustustegevuse (3389 eurot) ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (3164 eurot). Madalaim keskmine palk oli

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul külastas 2025. aasta märtsis Eesti majutusettevõtteid 108 000 välis- ja 109 000 siseturisti. „Välisturistide arv vähenes aastases võrdluses 7% ning jäi ka 2019. aasta märtsikuu tasemest väiksemaks (13%),“ täpsustas Laurmaa. Iseloomulikult käesoleva aasta varasematele kuudele oli siseturiste majutusettevõtetes rohkem kui välisturiste. Siseturiste oli märtsis mullu sama ajaga võrreldes 11% vähem. Laurmaa märkis, et siseturistide arv jäi kriisieelse 2019. aasta märtsikuu tasemele. Soomest reisis Eestisse ligi 36 000 turisti ehk nad moodustasid

Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, harmoneeritud indeks võtab arvesse ka turistide tehtud kulutusi ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised index of consumer prices). „Võrreldes eelmise kuuga näeme hinnatõusu kõikides suuremates valdkondades peale riiete ja jalatsite ning toitlustuse ja majutuse. Hinnatõusu mõjutas muu hulgas juulis tõusnud käibemaks ning tubaka- ja bensiiniaktsiis,“ selgitas statistikaameti tarbijahindade tiimijuht Lauri Veski. HICP on kiirhinnang, mis juuli hindade kohta laekuvate andmete alusel täpsustub. Juuli