Otsingu tulemused

Statistikaameti tootjahindade statistika teenusejuhi Eveli Šokmani sõnul langes tootjahinnaindeks detsembris aastases võrdluses pärast kolme kuud tõusu. „Võrreldes 2024. aasta detsembriga mõjutas indeksit enim hinnalangus kütteõlide tootmises ning elektri- ja soojusenergiaga varustamises. Vastupidist mõju avaldas puidutöötlemise, puittoodete tootmise, turba tootmise ja toiduainete tootmise hinnatõus,“ lisas Šokman. Töötleva tööstuse tegevusalades kokku jäi indeks aastases võrdluses samale tasemele, toiduainete tootmises tõusid hinnad detsembris 0,9%. Võrreldes novembriga mõjutas detsembris

Neli korda rohkem uusi kodusid Uute eluruumide arv on võrreldes 10 aasta taguse ajaga suisa neljakordistunud. Kui 2013. aastal lubati kasutusse 2079 uut eluruumi, siis 2023. aastal juba 8424. Seega on meil neli korda rohkem täiesti uusi kodusid kui 2013. aastal. Tähelepanuväärne hüpe toimus vahemikus 2022–2023, kui aastases võrdluses valmis ligi 1900 uut eluruumi rohkem. Vähem välditavaid surmasid Tervise arengu instituudi andmetel on viimase 9 aasta jooksul rohkem kui 500 võrra vähenenud raviga välditavate surmade arv. 2014. aastal oli selliseid surmasid 2662, 2023. aastal 2128. Rohkem kui

Statistikaameti väliskaubandusstatistika analüütik Jane Leppmets tõi välja, et Eesti päritolu kaubad moodustasid juulis 63% koguekspordist ja nende osatähtsus kasvas aastaga 4 protsendipunkti. „Eesti päritolu kaupu eksporditi mullusest 10% enam. Seda mõjutas Eesti päritolu mineraalsete toodete, sealhulgas põlevkivikütteõli mullusest suurem väljavedu,“ põhjendas analüütik. „Varem imporditud kauba uuesti eksportimine ehk reeksport vähenes aastaga 7%, mida mõjutas peamiselt varem sissetoodud mineraalsete kütuste taasväljaveo vähenemine,“ lisas Leppmets. Kõige enam eksporditi juulis

Statistikaameti juhtivanalüütiku Krista Vaikmetsa sõnul palgakasv 2025. aastal aeglustus. „Olgugi et palgakasv ei olnud 2025. aastal enam nii suur kui eelnevatel aastatel, tõusis brutokuupalk siiski kõikides maakondades. Kõige suuremat kasvu oli näha Valga-, Põlva- ja Raplamaal, kus aastane palgatõus oli üle 6,5%,“ lausus Vaikmets. Vaikmets kirjeldas, et kõige kõrgem brutokuupalk oli 2025. aastal Harju maakonnas (2336 eurot), kus palk kasvas aastaga 5,3% ja Tartu maakonnas (2112 eurot), kus aastane palgakasv oli 5,9%. „Harjumaa keskmine palk oli kõrgeim Tallinnas (2451 eurot), Tallinnast

Statistikaameti väliskaubandusstatistika analüütik Jane Leppmets tõi välja, et tänavu augustis mõjutas impordi kasvu enim mineraalsete toodete sisseveo suurenemine. „Mineraalsete toodete import tervikuna suurenes võrreldes eelmise aastaga 30%, kuid mootorikütuste sissevedu kasvas koguni 67%. Seda mõjutas peamiselt naftahinna kallinemine maailmaturul,“ lisas analüütik. Kõige enam eksporditi kaupu Soome Kõige rohkem eksporditi augustis elektriseadmeid (15% koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (11%), transpordivahendeid (10%) ning puitu ja puittooteid (10%). Aastaga suurenes enim

Uudis ilmus algselt Eesti rahvusvahelise arengukoostöö keskuse (ESTDEV) veebilehel . Eelmisel nädalal, 28. mail Kiievis käivitatud EL-i statistika koostööprogramm "EU4Statistics Ukraine Programme" parandab Ukraina riikliku statistikaameti (SSSU) võimet toota ja levitada kvaliteetset statistikat. Järgmise kolme ja poole aasta jooksul tugineb SSSU Eesti Statistikaameti oskusteabele, kellel on sarnased kogemused EL-iga ühinemise protsessist, ja Rootsi Statistikaameti kogemustele, mis on üks maailma vanimaid riiklikke statistikaameteid. See koostöö aitab parandada Ukraina riikliku statistika

Pealkirja esimesele küsimusele oskavad ilmselt kõige paremini vastata füüsikud. Teisele küsimusele aga majandusteadlased, statistikud ja vahel ka meie ise. Kas raha tegelikult kaob? Muidugi mitte. Raha lihtsalt liigub – me teenime seda oma töö, teadmiste ja oskustega ning vahetame selle kaupade ja teenuste vastu. Ometi on ilmselt igaüks meist vähemalt korra kuu lõpus mõelnud: „Kuhu see raha küll kadus?“. Arved said makstud, poeskäigud tehtud, paar kohvi või jäätist ostetud ning mõni tellimus telefonis paari nupuvajutusega kinnitatud. Midagi erilist justkui ei ostnud, aga pangakonto näitab

Esmaspäeval, 22. aprillil tähistatakse üleilmset Maa päeva, mis keskendub tänavu plastireostuse kriisi lahendustele. Maa päeva 2024. aasta kampaania kannab pealkirja „Planeet versus plast“ ja juhib tähelepanu, et plastijäätmed on jätkuvalt laialdane tervise- ja keskkonnaprobleem.

100 tüdruku kohta sünnib Eestis 107 poissi Sel aastal tähistas Eesti Vabariik 107. sünnipäeva. Statistikaamet kogus sel puhul kokku näitajad, mis iseloomustavad Eestit ja Eesti rahvast numbriga 107. Saime teada, et Eestis on 7 küla, kus elab 107 inimest: Kahala ja Lõõla külad Türi vallas, Vana-Jõgeva küla Jõgeva vallas, Kirimäe küla Lääne-Nigula vallas, Kõrkküla Saaremaa vallas, Pataste küla Tartu vallas ja Vagula küla Võru vallas. Samuti saime teada, et viimase saja aasta jooksul on kõige rohkem olnud just selliseid aastaid, kus 100 tüdruku kohta on sündinud 107 poissi. Viimati oli nii 2022

Statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuht Lauri Veski selgitas, et aastases võrdluses näeme taas võrdlemisi väikest hinnatõusu. „Viimati oli nii väike aastane hinnatõus 2021. aasta aprillis. Kuigi eluaseme, transpordi ning alkoholi ja tubaka hinnad on aastaga tõusnud, pidurdab indeksi tõusu toidu ja mittealkohoolsete jookide odavnemine,“ lisas Veski. Eluasemega seotud hindadele avaldasid peamiselt mõju juulis toimunud hinnakirjamuutused. Seoses jäätmereformiga tõusis prügiveo hind juuniga võrreldes 52,2%. Veevarustus kallines kuu jooksul 6,6% ning selle taga on hinnatõus Tallinnas