Otsingu tulemused

2012. aastal suurenes kaupade eksport 2011. aastaga võrreldes 4% ja import 9%, teatab Statistikaamet. Ekspordi ja impordi kasv oli aeglasem kui aasta varem, mil kumbki suurenes 37%.

Statistikaameti rahvastiku valdkonna juhtivanalüütik Mihkel Servinski võtab kokku peagi lõppeva statistika-aasta Eestis. Mis oli hästi? Milliste kitsaskohtadega tuleks tegelda?

Eesti veondusettevõtete teenindatud sõitjate arv ja sõitjakäive kasvas 2013. aastal varasema aastaga võrreldes vastavalt 8% ja 2%, teatab Statistikaamet. Kaubaveo maht kasvas tonnides 1%, kuid vähenes tonnkilomeetrites 10%.

Tööstusettevõtted tootsid 2013. aasta septembris 1% vähem toodangut kui eelmise aasta septembris, teatab Statistikaamet. Enim mõjutas toodangu vähenemist langus elektroonikaseadmete tootmises.

Statistikaamet korrigeeris 2011. aasta rahvaloenduse ja registrite andmetele tuginedes aastate 2000–2013 rahvaarvu. Esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril 2014 Eesti arvestuslik rahvaarv 1 311 870.

2014. aasta märtsis tõmbavad Euroopa Liidu riigid rahva ja eluruumide loenduse 2010/2011. aasta loendusvoorule joone alla ja esitavad Eurostatile loenduse lõppraporti.

Tööstusettevõtted tootsid 2013. aasta augustis 1% rohkem toodangut kui eelmise aasta augustis, teatab Statistikaamet. Enim mõjutas toodangu mahu suurenemist kasv elektroonikaseadmete, elektrienergia ja turbatootmises.

Tänavu augustis oli Eesti kaubavahetuse puudujääk 1,6 miljardit krooni, samas oli kaubavahetuse bilanss positiivne ehk eksport suurem kui import viie peamise sihtriigiga, teatab Statistikaamet.

Tarbijahinnaindeks tõusis 2012. aastal 2011. aasta keskmisega võrreldes 3,9%, teatab Statistikaamet.

Eestist eksporditi 2009. aasta novembris kaupu jooksevhindades 9,1 miljardi krooni väärtuses ning imporditi Eestisse 10,3 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet. Võrreldes 2008. aasta novembriga vähenes Eesti kogueksport 8%, samas suurenes mineraalsete toodete (sh naftasaadused) ning puidu ja puittoodete eksport.