Otsingu tulemused

Statistikaameti keskkonnastatistika tiimi juhtiveksperdi Kaia Orase sõnul muudab Eesti puhul selle aasta Maa päeva sõnumi eriti kõnekaks meie ökoloogilise jalajälje ületamise kuupäev (ingl Earth Overshoot Day). „Sellel aastal saabus Eesti looduse taluvuspiiri ületamise päev juba 4. märtsil. See tähendab, et alates sellest hetkest elame justkui laenatud looduse arvelt, tarbides rohkem ressursse, kui ökosüsteem suudab sama aasta jooksul taastoota,” sõnas Oras. „Inimkonnal on enneolematu võim: me suudame muuta maastikke, rajada linnu, ehitada tehnoloogiaid ja kujundada tulevikku. Ent sama võim

Eesti valitsemissektori eelarve ülejääk oli 2009. aasta III kvartalis 1,4 miljardit krooni, teatab Statistikaamet. Valitsemissektori võlatase tõusis 13,8 miljardi kroonini. Pärast kolme järjestikust defitsiidis kvartalit ületasid III kvartalis valitsemissektori konsolideeritud eelarve tulud 1,4 miljardi krooniga taas kulusid. Aastate jooksul on kõige suurem ülejääk olnud just III kvartalis, ent alates 2002. aastast on defitsiiti jäänud vaid aasta viimane kvartal — seda kuni 2008. aastani, mil ülejääk saavutatigi vaid III kvartalis. 2009. aasta II kvartaliga võrreldes kahanesid enim

Eesti valitsemissektori eelarve ülejääk oli 2009. aasta III kvartalis 1,4 miljardit krooni, teatab Statistikaamet. Valitsemissektori võlatase tõusis 13,8 miljardi kroonini.

Eesti põllumajandustoodangu väärtus tõusis 2021. aastal 13% ja jõudis esmakordselt miljardi euroni, kuid kasvavate kulude tõttu vähenes põllumeeste teenitud tulu veerandi võrra, selgus Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika seireks ja hindamiseks väljatöötatud põllumajanduse majandusliku arvepidamisest.

Eestis tehti 2017. aastal teadus- ja arendustegevusele kulutusi 304,3 miljoni euro eest, mida on 13% enam kui aasta varem, teatab Statistikaamet.

Ideaalsel turul valitseb täielik konkurents – nii postuleeritakse majandusteooria õpikutes. Kõik on kõigi vastu ja igaüks võitleb üksnes iseenda heaolu maksimeerimise nimel. Õnneks on päris elu märksa huvitavam kui majandusõpikus kirjeldatu ning edu võib saavutada ka ühiselt tegutsedes. See võib osutuda iseäranis vajalikuks praeguses keerulises majandusolukorras. Statistikaamet uuris, mis piirkondades teevad Eesti ettevõtted koostööd.

Statistikaameti ajakasutuse uuringu põhjal on naistel ja meestel viimase kümne aasta jooksul enim lisandunud vaba aega, samas kui perele ja majapidamisele kuluv aeg on lühenenud. 2010. aastal kulus nii naistel kui ka meestel ööpäevast enim aega ehk üle 11 tunni söömisele, magamisele ja muule isiklikule tegevusele. Vaba aega oli naistel viis ja pool tundi ning meestel üle kuue tunni päevas. Majapidamise ja perega tegelevad naised veidi üle nelja tunni ja mehed üle kahe ja poole tunni päevas. Tasulist tööd teevad naised üle kahe ja poole tunni, mehed üle kolme tunni päevas. Seega tegelevad

Statistikaameti ajakasutuse uuringu põhjal on naistel ja meestel viimase kümne aasta jooksul enim lisandunud vaba aega, samas kui perele ja majapidamisele kuluv aeg on lühenenud. 2010. aastal kulus nii naistel kui ka meestel ööpäevast enim aega ehk üle 11 tunni söömisele, magamisele ja muule isiklikule tegevusele. Vaba aega oli naistel viis ja pool tundi ning meestel üle kuue tunni päevas. Majapidamise ja perega tegelevad naised veidi üle nelja tunni ja mehed üle kahe ja poole tunni päevas. Tasulist tööd teevad naised üle kahe ja poole tunni, mehed üle kolme tunni päevas. Seega tegelevad

Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas Eesti leibkonnaliige 2010. aastal kuus keskmiselt 265 eurot (4139 krooni). Võrreldes 2007. aastaga on kulutused vähenenud 5%. Majanduslanguse aastad on mõjutanud ka inimeste tarbimist. Sissetulekute vähenemise tõttu on tarbimiseks ja kulutusteks vähem raha. Kõige suurema osa ehk 26% leibkonna kuludest moodustasid 2010. aastal toidukulutused. Leibkonnaliige kulutas kuus toidule 69 eurot. Enim raha kulus lihatoodetele, samal ajal kui näiteks kalatoodetele kulus viis korda vähem (vastavalt 15 ja 3 eurot leibkonnaliikme kohta)

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuht Eveli Šokman tõi välja, et töötlevas tööstuses kokku tõusid hinnad teist kuud järjest – vastavalt oktoobris 0,7% ja septembris 0,8%. „Tootjahinnaindeksit mõjutas võrreldes 2023. aasta oktoobriga enim hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete tootmises, masinate ja seadmete remondis ning elektroonikaseadmete tootmises. Vastupidist mõju avaldas hinnalangus kütteõlide tootmises ning elektri- ja soojusenergiaga varustamises. Toiduainete tootjahinnad langesid 0,5%,“ täpsustas Šokman. Võrreldes selle aasta septembriga mõjutas indeksit oktoobris