Statistikaameti andmetel eksporditi 2014. aastal Eesti päritolu toidukaupu üle 1,3 miljoni tonni väärtusega 775 miljonit eurot. 2013. aastaga võrreldes suurenes koguseline eksport 8%, kuid rahaline väärtus kahanes 5%.
Mais eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 11,3 miljardi krooni (721 miljoni euro) väärtuses ja imporditi Eestisse 12,5 miljardi krooni (800 miljoni euro) eest, teatab Statistikaamet. 2009. aasta maiga võrreldes suurenes eksport kõikides kaubajaotistes, enim aga metalli ja metalltoodete väljaveos.
Eestis toodetud alkoholi koguseline eksport kasvas 2016. aasta I poolaastal võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 8%. Kodumaiste käsitööõllede eksport on sama perioodi võrdluses suurenenud 81 korda ja neid eksporditi 2016. aasta I poolaastal 18 riiki.
Tänavu oktoobris kasvas kaupade eksport jooksevhindades 47% ja import 38% eelmise aasta oktoobriga võrreldes, teatab Statistikaamet. Eksport Rootsi suurenes 2,2 korda, peamiselt elektrimasinate ja seadmete väljaveo suurenemise tõttu.
Eestist eksporditi 2010. aasta novembris kaupu jooksevhindades 860 miljoni euro (13,5 miljardi krooni) eest ja imporditi Eestisse 900 miljoni euro (14,1 miljardi krooni) eest, teatab Statistikaamet. Ühe kuu eksportkäive ei ole varem nii suur olnud, import oli aga viimati suurem 2008. aasta oktoobris.
Esialgsetel andmetel oli veebruaris Eesti kaubavahetuses ülejääk, kui kaupade eksport ületas importi 0,2 miljardi krooni võrra, teatab Statistikaamet. Viimati oli väliskaubanduse bilanss positiivne 1993. aasta juunis.
Põllumajandussaaduste ja toidukaupade tootmine on aegade jooksul olnud üks tähtsamaid Eesti majandusharusid. Selle kaubagrupi osatähtsus Eesti koguekspordis on aastatel 1993–2013 jäänud vahemikku 10–20%, kusjuures väljavedu on suuresti mõjutanud sanktsioonid, kvoodid, toetused, majanduslangus ja poliitilised arengud.
2010. aasta aprillis suurenes kaupade eksport jooksevhindades 35% ning import 16% eelmise aasta aprilliga võrreldes, teatab Statistikaamet. Ekspordi kasv oli nii suur viimati 2006. aasta juunis.