Otsingu tulemused

Suurem osa Eesti elanikest ehk 68% elab kortermajades ja kortereid 1 köetakse valdavalt keskküttega. Eramutes elab 29% rahvastikust, ja mida hilisem on selle ehitusaasta, seda tõenäolisem on, et hoonet köetakse õhksoojuspumba või maasoojusega. Millised on peamised kütteliigid eramutes ja korterites ning kui paljud saavad vajaduse korral kasutada ka mõnda alternatiivset kütteliiki, uuris juhtivanalüütik Triinu Aug.

Statistikaameti andmetel suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu 2019. aasta veebruaris eelmise aasta veebruariga võrreldes püsivhindades 5%.

Statistikaameti analüütiku Jane Leppmetsa sõnul oli 2024. aastal Eestis väliskaubandusega tegelevate ettevõtete seas kõige enam mikroettevõtteid, kus on alla 10 töötaja. „Mikroettevõtted moodustavad kõigist eksportivatest ettevõtetest 74% ja importivatest 82%, kuid ekspordi väärtusest vaid 16% ja impordist 21%. Kõige suurema rahalise väärtuse annavad aga hoopis keskmise suurusega ettevõtted, kus on 50 kuni 249 töötajat. Kuigi keskmise suurusega ettevõtted moodustavad eksportivate ettevõtete arvust vaid 5% ja importivatest 3%, siis ekspordi väärtusest annavad nad lausa 36% ja impordi väärtusest

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport jooksevhindades septembris võrreldes 2021. aasta sama kuuga 14% ning import 19%. Kolmandas kvartalis tervikuna suurenes eksport 16% ja import 22%. Kaubavahetuse kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete ekspordi ja impordi suurenemine, kuid ka üldine hinnatõus.

Võrdse palga päev tähistab hetke, mil keskmine töötav Eesti naine teenib välja sama palga, mille keskmine Eesti mees teenis eelmise aasta 31. detsembriks. Seekord langes see hetk 5. märtsile ehk Eesti naistel kulus meeste aastapalga teenimiseks enam kui kaks kuud kauem. Sel puhul vaatame täpsemalt, mida teab statistikaamet meeste ja naiste palkade kohta ning kuidas arvutatakse seda kurikuulsat palgalõhe näitajat.

ISSN 1736-8677 ISBN 978-9985-74-527-4 Eesti keeles Formaat A6. 56 lk Ilmus: 17.05.2013 Populaarne taskuteatmik annab olulisemate statistiliste näitajate põhjal lühiülevaate Eesti eri eluvaldkondade arengust. Vaatluse all on keskkond, rahvastik, tervishoid, haridus, kultuur, tööturg, palk, rahvamajanduse arvepidamine, rahandus, tööstus, põllumajandus, energeetika, väliskaubandus, turism jm. Põhjalikumalt käsitletakse viimasel aastal toimunut, võrdluseks on esitatud kümne viimase aasta, samuti teiste Euroopa Liidu riikide andmed. Lisatud on geograafilisi fakte Eestist ja infot valitsussüsteemi

Taskuteatmik annab olulisemate statistiliste näitajate põhjal lühiülevaate Eesti eluvaldkondadest. Viimast aastat käsitletakse põhjalikumalt, muutusi kirjeldatakse kümne aasta pikkuste aegridadena. Eesti arengut võrreldakse Euroopa Liiduga. Vaatluse all on keskkond, rahvastik, tervishoid, sotsiaalne kaitse, haridus, kultuur, palk, tarbimine, hinnad ja hinnaindeksid, rahvamajanduse arvepidamine, rahandus, tööstus, põllumajandus, elamumajandus, kaubandus, transport ja side, turism jms. Lisatud on geograafilisi fakte Eesti kohta, samuti valitsussüsteemi, poliitiliste parteide ja välisesinduste

Taskuteatmik annab olulisemate statistiliste näitajate põhjal lühiülevaate Eesti eluvaldkondadest. Viimast aastat käsitletakse põhjalikumalt, muutusi kirjeldatakse kümne aasta pikkuste aegridadena. Eesti arengut võrreldakse Euroopa Liiduga. Vaatluse all on keskkond, rahvastik, tervishoid, sotsiaalne kaitse, haridus, kultuur, palk, tarbimine, hinnad ja hinnaindeksid, rahvamajanduse arvepidamine, rahandus, tööstus, põllumajandus, elamumajandus, kaubandus, transport ja side, turism jms. Lisatud on geograafilisi fakte Eesti kohta, samuti valitsussüsteemi, poliitiliste parteide ja välisesinduste

Statistikaameti andmetel oli 2018. aasta 1. jaanuari seisuga Eestis 718 600 eluruumi, millest olid asustatud peaaegu 76% ehk kokku 542 500. Neist 99,1% on tavaeluruumid ja muud elamuüksused ning 0.9% ühiseluruumid.