Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Mullu toodeti Eestis 189,5 miljonit muna, iga teine söödud muna on kodumaine

Kuupäev 17.04.2025
Artikkel
Eestis oli 2024. aasta lõpu seisuga 2,4 miljonit kodulindu, kellest 97% olid kanad ja kuked ning ülejäänud 78 200 muud linnud. Statistikaameti juhtivanalüütiku Ege Kirsi sõnul on munatoodang viimastel aastatel taas suurenema hakanud. „Eelmisel aastal munesid linnud kokku 11 800 tonni mune. Põhilise osa munatoodangust annavad üksikud suurettevõtted, mis mõjutavad ka enim toodangu kasvu ja kahanemist,“ selgitas Kirs. Eestisse imporditi mullu 12 700 tonni munatooteid, millest 71% olid tervel kujul munad. Munade eksport oli 2024. aastal 2300 tonni. Toodangu, impordi ja ekspordi järgi arvestades

Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: hinnad tõusid veebruaris 1,3%

Kuupäev 03.03.2025
Artikkel
Statistikaameti tarbijahindade tiimijuhi Lauri Veski sõnul oli tarbijahindade harmoneeritud indeksi suurimaks mõjutajaks nii kuu kui ka aasta võrdluses elektri börsihind. „Aasta võrdluses on kasvanud peaaegu kõikide kaubagruppide ja teenuste hinnad. Ainsaks erandiks on riided ja jalatsid, mis olid 1,6% odavamad,“ ütles Veski. Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, harmoneeritud indeks aga võtab arvesse ka turiste ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised index of consumer prices). Tarbijahinnaindeksi veebruari andmed avaldab

Vabu ametikohti oli esimeses kvartalis 4,9% vähem kui aasta varem

Kuupäev 06.06.2025
Artikkel
Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk ütles, et esimeses kvartalis oli nii vabade kui ka hõivatud ametikohtade koguarv veidi üle 594 000. „Vabu ametikohti oli enim hariduse tegevusalal (1274) ja avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalal (1254). Hõivatud ametikohti oli aga kõige rohkem töötlevas tööstuses (97 736),“ sõnas ta. Analüütik selgitas, et vabad ametikohad moodustasid 2025. aasta esimeses kvartalis kõikidest ametikohtadest 1,5%. Mullu esimeses kvartalis moodustasid vabad ametikohad 1,6%. Selle aasta esimeses kvartalis oli vabu ametikohti lisaks haridusele ja avalikule haldusele

Palgarakendus teeb kättesaadavaks andmed, millele seni ligipääs puudus

Kuupäev 27.04.2020
Artikkel
Kui tuttavatega vesteldes jõuab jutt palganumbriteni, tekib tihtipeale ebamugav vaikus või kipub jutt ühtäkki väga ümmarguseks. Kas tuleb tuttav ette? Statistikaameti loodud palgarakendus on teinud kättesaadavaks palgaandmed, millele avalikkusel varem ligipääsu polnud.

Aruandlus 3.0 arhiveeritud materjalid

Sisuleht
APA taksonoomia (03.2026) SA palga- ja tööjõukulu XML näidis (10.2025) SA palga- ja tööjõukulu XML näidise lähteandmed (10.2025) SA majutuse XML näidis (10.2025) SA majutuse XML näidise lähteandmed (10.2025) SA majutuse sisukontrollide loetelu (10.2025) SA majandus XML näidis (10.2025) SA majanduse XML näidise lähteandmed (10.2025) APA taksonoomia (10.2025) APA taksonoomia (04.2025) SA palga- ja tööjõukulu XML näidis (04.2025) SA palga- ja tööjõukulu XML näidise lähteandmed (04.2025) SA majutuse XML näidis (06.2025) SA majutuse XML näidise lähteandmed (06.2025) SA majutuse XML näidis (04.2025)

Keskmine palk oli kolmandas kvartalis 1959 eurot

Kuupäev 25.11.2024
Artikkel
„Vaadates palgamuutuse trendi, on palgakasv praegu jätkuvalt aeglasem kui 2023. aastal,“ nentis statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk. Seitsme tegevusalarühma keskmine palk on kõrgem riiklikust keskmisest Saagpakk selgitas, et keskmine brutokuupalk oli käesoleva aasta kolmandas kvartalis kõrgeim info ja side (3506 eurot), finants- ja kindlustustegevuse (3068 eurot) ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise (2540 eurot) tegevusalal. Madalaim oli keskmine brutokuupalk aga majutuse ja toitlustuse (1285 eurot), muude teenindavate tegevuste (1311 eurot) ning

Statistikaameti andmekool #5: Kes tahab teenida naiste palka?

Kuupäev 06.03.2024
Artikkel
Võrdse palga päev tähistab hetke, mil keskmine töötav Eesti naine teenib välja sama palga, mille keskmine Eesti mees teenis eelmise aasta 31. detsembriks. Seekord langes see hetk 5. märtsile ehk Eesti naistel kulus meeste aastapalga teenimiseks enam kui kaks kuud kauem. Sel puhul vaatame täpsemalt, mida teab statistikaamet meeste ja naiste palkade kohta ning kuidas arvutatakse seda kurikuulsat palgalõhe näitajat.