Otsingu tulemused

Statistikaameti eksperimentaalstatistika tiim reageerib ühiskonnas toimuvale ja annab andmete abil ülevaate Eesti elust. Eksperimentaalstatistika on paindlik ja uuendusmeelne ning aitab lahti harutada nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste tasandil toimuvat teisiti kui regulaarstatistika seda võimaldab. Kellele, millal ja milleks on vaja eksperimentaalstatistikat?

Esialgsetel andmetel loodi 2013. aastal 61,3% Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP) Harju maakonnas, teatab Statistikaamet.

Harju maakonnas loodi 2009. aastal 61% Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP), teatab Statistikaamet.

Statistikaamet analüüsis haridus- ja noorteameti tellimusel juba viiendat korda, kui palju tulu toovad töötavad välisüliõpilased Eestile oma õpingute ajal ja järel. Kuigi Eestis õppivate tasemeõppe välisüliõpilaste arv varasemate aastatega võrreldes vähenes, maksid välisüliõpilased 2022/23. õppeaastal siin tulu- ja sotsiaalmaksuna 16,6 miljonit ning aasta varem lõpetanud vilistlased 6,9 miljonit eurot. Seda on üliõpilaste puhul 2,5 miljonit eurot rohkem kui eelmisel õppeaastal, vilistlaste puhul aga 1,5 miljonit eurot vähem.

Statistikaameti andmetel loodi 2018. aastal 65% lisandväärtusest Harjumaal, kuid selle maakonna edu on ülejäänud riigi ees vähenema hakanud.

Sisemajanduse koguprodukti põhjal on erinevused maakondade majandusstruktuuris kasvanud, kuid ka 2014. aastal loodi enamik lisandväärtusest Harjumaal, teatab Statistikaamet.

Juba viiendat korda analüüsis statistikaamet haridus- ja noorteameti tellimusel, kui palju tulu toovad Eestile oma töötamisega siin õppivad välisüliõpilased. Aruandes vaadatakse, kui paljud välisüliõpilased õppimise ajal või õppimise järel töötavad. Sealhulgas antakse ülevaade, millised välisüliõpilased töötavad suurema või väiksema tõenäosusega ning kus, kellena ja kui pikalt töötatakse. Välja on arvutatud ka nende maksupanus tulu- ja sotsiaalmaksu näol ning võrreldud töötamisi kohalike õpilastega.

Statistikaameti tööelu-uuringu andmetel on Eesti inimeste tööaeg muutunud oluliselt paindlikumaks. Kui 2009. aastal sai 63,3% töötajatest oma tööaega teatud piires või täies ulatuses valida, siis 2021. aastal saab seda teha 77,2% töötajatest.

Selle aasta alguse seisuga elas Eestis 227 700 vanaema ja 132 200 vanaisa. See tähendab, et 27% rahvastikust on kellegi vanavanemad. Tänase vanavanemate päeva puhul vaatame lähemalt, kus vanaemad ja vanaisad elavad ning kui aktiivselt käivad nad oma toimetuste kõrvalt tööl ja koolis.

Eestis tegutses 2009. aasta I kvartalis info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektoris 1700 ettevõtet, kes andsid 5% kogu ettevõtluse müügitulust, teatab Statistikaamet.