Otsingu tulemused

Juunis oli ettevõtete kindlustunde indikaator kõige kõrgem kaubanduses (+20,5), teenindus- ja tööstussektoris oli see vastavalt +3,1 ja -3,8. Kõige madalam oli kindlustunde indikaator ehitussektoris (-12), kus suurimaks piiranguks ehitustegevusele peeti ebapiisavat nõudlust. Tarbijate kindlustunde indikaator oli juunis -29. Võrreldes eelmise kuuga paranesid nii tarbijate kui ka kaubandus-, ehitus- ja teenindussektori ettevõtjate hinnangud kindlustundele. Tööstussektori ettevõtjate hinnangud olid veidi pessimistlikumad. Kaubandusbaromeetri küsimustiku andmeid detailsemalt vaadates selgus, et

Ettevõtte kompleksse aastaaruande (EKOMARi) andmed on makromajanduse statistika ja põllumajanduse arvepidamise sisendiks ning neid kasutatakse tootjahindade- ja keskkonnastatistika tegemisel. Statistikaameti majandus- ja keskkonnastatistika osakonna juhataja Kaire Raasiku sõnul on saadud andmete panus Eesti majanduse tervikpildi kujundamisel väga oluline. „EKOMARi andmed annavad ülevaate ettevõtete finantsseisundist, aitavad mõista majanduse arengusuundi ning toetavad otsuseid, mis mõjutavad ettevõtluskeskkonda. Samuti võimaldavad need hinnata, millistesse tegevusaladesse suunata toetusi ja

Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine sisaldab tegevusi ja kulutusi, mis on suunatud saaste tekkimise vähendamisele, ennetusele või juba tekkinud saaste kõrvaldamisele. Riigi keskkonnakaitsekulutusi käsitletakse keskkonnakaitsele kulutatud jooksvate ja kapitalikulude (investeeringute) summana, millest on maha arvestatud välismaalt saadud toetused. Statistikaameti juhtivanalüütik Grete Luukas ütles, et ligi poole 2023. aasta keskkonnakaitsekulutustest moodustasid 404 miljoni euroga jäätmekäitluse valdkonna kulutused. „Suur panus jäätmekäitlusesse on ka mõnevõrra oodatav, sest jäätmekäitlus

Ettevõtte kompleksne majandusaasta aruanne (EKOMAR) on kõige mahukam ja olulisem aasta andmeid hõlmav statistikatöö. EKOMARi andmed on makromajanduse statistika ja põllumajanduse arvepidamise sisendiks ning leiavad kasutust tootjahindade- ja keskkonnastatistika tegemisel. Statistikaameti majandus- ja keskkonnastatistika osakonna juhataja Kaire Raasik rõhutas, et saadud andmed aitavad hinnata, kuidas meie ettevõtjatel ja Eesti majandusel tervikuna läheb. „Ettevõtete majandusnäitajate põhjal saab jälgida ettevõtete finantsseisundit, selgitada välja majanduse trendid ja teha otsuseid

Statistikaameti andmetel oli 2023. aasta teraviljasaak 1,2 miljonit tonni ehk 21% väiksem kui aasta varem. Hektari kohta saadi keskmiselt 3,4 tonni teravilja, mis on viimase viie aasta madalaim tulemus. Kahanesid ka enamike teiste kultuuride saagid, näiteks puuvilja- ja marjasaak oli väiksem kui kunagi varem. Kartulisaak aga suurenes 9%.

Statistikaameti andmetel tootsid elektrijaamad 2022. aastal 8910 gigavatt-tundi (GWh) elektrit ja 5074 GWh soojust. Elektritoodang kasvas võrreldes eelmise aastaga 21% ja soojuse toodang 8%.

Statistikaameti põhiülesanne on toota usaldusväärset riiklikku statistikat, kuid selle kõrval on ametil oluline roll riigi andmehalduse koordineerimisel. Andmehalduse eesmärk on aidata kaasa sellele, et riigi andmed oleksid kvaliteetsed ja paremini leitavad, nende sisu ja kasutusvõimalused oleksid arusaadavad ning andmetest oleks terviklik ülevaade. Viimased neli ja pool aastat on statistikaamet koos paljude riigiasutustega arendanud andmehalduse võimekust avaliku sektori asutustes. Oleme toetanud andmehalduse põhimõtete rakendamist, rollide ja vastutuste määratlemist, andmete kirjeldamist

Kadri Rootalu, Liselle Kaldaru Sündide arv on Eestis oluliselt vähenenud juba viimased neli aastat. Enne seda sündis terve kümnendi jooksul igal aastal 13 000–14 000 uut ilmakodanikku. „Selle aastatuhande rekord oli 2008. aastal, kui sündis veidi üle 16 000 lapse. Üle 20 000 lapse sündi nägime Eestis viimati enne taasiseseisvumist,“ tõi statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika teenusejuht Kadri Rootalu välja. Väikeste eestlaste osakaal kogu sündimusest pole viimasel paaril aastal märkimisväärselt muutunud, sest sündimus on vähenenud nii eestlaste kui ka muust rahvusest inimeste hulgas

Eestis tegutses 2019. aastal 20 telekanalit, millest 16 olid eraõiguslikud, kolm avalik-õiguslikud ja üks kuulus kohalikule omavalitsusele. Tänasel rahvusvahelisel televisioonipäeval heidame pilgu sellele, mida ja mis mahus Eesti telekanalitelt näha saab.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Ege Kirsi sõnul kasvatati eelmisel aastal teravilja 349 200 hektaril, millest veidi üle poole ehk 56% võttis enda alla taliteravili. „Kuigi teravilja kasvupind vähenes aastaga peaaegu 1%, oli lõplik teraviljasaak 1 303 500 tonni. Sellest 57% moodustas nisu, 24% oder, 10% kaer ja 6% rukis,“ tõi Kirs välja. Hektari kohta saadi 2024. aastal keskmiselt 3,7 tonni teravilja. Taliteravilja saagikus oli parem, keskmiselt 4,4 tonni hektarilt, samas kui suvivilja saadi 2,9 tonni hektarilt. Kaunvilja kasvatati 2024. aastal 60 400 hektaril, millest 82% võttis enda alla