Otsingu tulemused

Möödunud aastal suurenes kalakasvatusettevõtete müüdud kaubakala kogus võrreldes 2023. aastaga 45 tonni võrra. Kasvatatud kala kogus aastatel 2019–2022 kahanes, kuid on viimasel kahel aastal jälle kasvama hakanud. Statistikaameti juhtivanalüütik Anton Kardakov sõnas, et toidukaupade hinnatõus on jõudnud ka kalakasvatussektorisse. „Kasvatatud kala keskmine kilogrammi hind tõusis 30% võrra ja oli üle 8 euro,“ selgitas Kardakov. Eestis enim kasvatatud ja müüdud kalaliik on jätkuvalt vikerforell, mille kogus on viimastel aastatel pidevalt suurenenud. Eelmisel aastal müüdi 835 tonni vikerforelli

Statistikaameti keskkonnastatistika tiimi juhtiveksperdi Kaia Orase sõnul peegeldab Eesti veestatistika huvitavat kontrasti. „Eesti majanduse veevõtt elaniku kohta on Euroopa Liidus üks kõrgemaid – viimaste, 2022. aasta, võrdlusandmete alusel oleme 891 kuupmeetriga elaniku kohta aastas Kreeka järel teisel positsioonil. Teisalt püsib üldine veekasutus jätkusuutlikul tasemel, kui lähtuda veekasutuse indeks plussist,“ tõi Oras välja. Veekasutuse indeks pluss ( Water exploitation index plus , WEI+) näitab riikide vee kasutamise säästlikkust ja seda väljendatakse veekasutuse ning taastuvate

Harjumaale järgnesid Tartumaa ja Ida-Virumaa, mille osakaal SKP-s oli vastavalt 12% ning 7%. Väikseima osatähtsusega olid jätkuvalt Hiiumaa, Läänemaa ja Põlvamaa, kus osakaal SKP-s jäi alla ühe protsendi. Nende maakondade SKP jaotus on püsinud alates 1995. aastast peaaegu muutumatuna. Möödunud aastal loodi 62% kogu lisandväärtusest (rahalises väljenduses toodang, millest on maha arvatud vahetarbimine) Harjumaal. “Kuigi see näitaja on Harjumaal alates 2011. aastast ületanud 60% piiri, on märgata Tartumaa osakaalu järjepidevat kasvu, mis tuleneb peamiselt Tartu linna mõjust,” tõi statistikaameti

Statistikaameti andmetel moodustas sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2019. aastal jooksevhindades 28,4 miljardit eurot. Praegu oleks see võrreldav Panasonicu, Nokia või eBay turuväärtusega. Meie majandus oli 2019. aasta lõpuks kasvanud 39 järjestikkust kvartalit, st peaaegu 10 aastat kasvu alates majandussurutise lõpust. Selle ajaga suurenes Eesti majandus ja ka eratarbimine ligikaudu 40%. Väliskaubandus lausa kahekordistus.

Statistikaameti esialgse hinnangu põhjal sisemajanduse koguprodukti (SKP) langus 2024. aasta esimeses kvartalis aeglustus. Võrreldes 2023. aasta sama perioodiga vähenes SKP ligikaudu 2,1%.

Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) möödunud aasta neljandas kvartalis võrreldes 2022. aasta sama perioodiga 2,7%, jooksevhindades moodustas SKP viimases kvartalis 9,9 miljardit eurot. Kokku langes Eesti SKP 2023. aastal 3%, jooksevhindades oli SKP 37,7 miljardit eurot.

Statistikaameti esmase hinnangu põhjal jätkus 2023. aasta III kvartalis sisemajanduse koguprodukti (SKP) langus. Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul vähenes võrreldes 2022. aasta kolmanda kvartaliga SKP ligikaudu 2,5%.

Statistikaameti esialgse hinnangu põhjal jätkus 2023. aasta neljandas kvartalis sisemajanduse koguprodukti (SKP) langus. Võrreldes 2022. aasta neljanda kvartaliga vähenes SKP ligikaudu 3%.