Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine, makrotasand

Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine näitab, millised institutsionaalsed sektorid ja millises mahus keskkonnakaitseteenuseid toodavad ja tarbivad, samuti keskkonnakaitseinvesteeringute suurust ning seda, millised sektorid lõplikult keskkonnakaitseteenuste eest maksavad. Arvepidamine annab makrotaseme mõõtme – võimaluse suhestada sektorite keskkonnakaitsekulutusi makromajanduslike näitajatega.

Mitmel allikal põhinev töö

Arvepidamine annab infot järgmiste keskkonnakaitseteenuseid kirjeldavate näitajate kohta:

• osutatud keskkonnakaitseteenused. Eristatakse turutoodangut, turuvälist toodangut ja abitegevustoodangut;
• keskkonnakaitseteenuste vahetarbimine;
• keskkonnakaitseteenuste import ja eksport;
• keskkonnakaitseteenustele arvestatud käibemaks ja muud maksud, millest on lahutatud tootesubsiidiumid;
• keskkonnakaitseteenustele osutamiseks tehtud kapitali kogumahutus põhivarasse ja mittetoodetud mittefinantsvara soetamine, miinus realiseerimine seoses keskkonnakaitseteenuste tootmisega;
• keskkonnakaitseteenuste lõpptarbimine;
• keskkonnakaitsesiirded (saadud/makstud).

Andmed on esitatud keskkonnakaitse tegevusvaldkonna ning institutsionaalse sektori lõikes.

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK). Kuni 2028. aastani avaldatakse andmeid EMTAKi 2008. aasta versiooni järgi.

Keskkonnakaitse tegevusalade klassifikaator CEPA 2000 (KTL 2000).

Alates 2025. aastast avaldatakse andmed keskkonnaeesmärkide klassifikaatori (KEK) järgi.

Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine (makroandmed) hõlmab kõiki Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteemi institutsionaalseid sektoreid.

Arvepidamises on kaetud järgmised sektorid keskkonnakaitseteenuste tootjatena või tarbijatena:

• valitsemissektor (koos kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonidega (KTKTI)),
• mittefinantsettevõtted,
• kodumajapidamised,
• välismaailma keskkonnakaitseliste siirete andja või saajana.

Abitegevuse toodang – toetav tegevus, mida teostatakse ettevõttes selleks, et võimaldada kohaliku tegevusalaüksuse põhi- või kõrval tegevusalaga tegelemist. Keskkonnakaitseline abitegevus hõlmab selliseid kulusid, mis aitavad vältida, ennetada või vähendada ettevõtte tegevuse kahjuliku mõju keskkonnale.

Bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse – meetmed ja tegevused, mille eesmärk on kaitsta ja taastada looma- ja taimeliike, ökosüsteeme ja elupaiku, aga ka looduslikke ja poollooduslikke maastikke. Teatud maastikutüüpide, biotoopide, ökoloogiliste vööndite ja nendega seonduva (hekid, puude read looduslike koridoride taasloomiseks) säilitamine ja rajamine on selgelt seotud bioloogilise mitmekesisuse säilitamisega.

Investeeringud keskkonnakaitsetegevusse (kapitali kogumahutus) – residendist keskkonnatootjate põhivara soetamine, miinus põhivara realiseerimine vaadeldava perioodi jooksul pluss teatud lisandumised mittetoodetud vara väärtusele (maaparandus). Põhivara on tootmisprotsessis toodanguna toodetud materiaalne või immateriaalne vara, mida on tootmisprotsessis korduvalt või pidevalt üle ühe aasta kasutatud.

Jäätmekäitlus – tegevused ja meetmed, mille eesmärk on ennetada jäätmete tekkimist ja vähendada nende kahjulikku keskkonnamõju. Siia kuuluvad jäätmete kogumise ja töötlemise meetmed, sealhulgas järelevalve- ja haldusmeetmed. Samuti kuuluvad siia ringlusse võtt ja kompostimine, madala radioaktiivsusega jäätmete kogumine ja töötlemine, tänavapuhastus ning prügivedu.

Kaitse müra ja vibratsiooni eest – meetmed ja tegevused, mille eesmärk on tööstuses ja transpordis müra ja vibratsiooni vähendamine, selle seire ja järelevalve. Siia kuuluvad ka lähiümbruse ja avalike kohtade (ujula, kool jne) müra vähendamise tegevused (tantsusaalide helikindluse suurendamine jne).

Kaitse radiatsiooni eest – tegevused ja meetmed, mille eesmärk on vähendada või kõrvaldada mis tahes allikast tuleva kiirguse negatiivseid tagajärgi. Siia kuulub suure radioaktiivsusega jäätmete (tavakäsitsemisel ja transpordil peab nende suure radionukliidide sisalduse tõttu rakendama kiirgusvarjestust) käitlemine, transport ja töötlemine.

Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootev ettevõte – mittefinantsettevõtete sektor koosneb institutsionaalsetest üksustest, mis on iseseisvad juriidilised isikud ja turutootjad ning tegelevad peamiselt kaupade tootmise ja mittefinantsteenuste osutamisega

Keskkonnaalane teadus- ja arendustegevus – süstemaatiline loominguline tegevus, et suurendada teadmiste hulka ja kasutada neid teadmisi uute rakendusalade leidmiseks keskkonnakaitse valdkonnas. Sellesse rühma koondatakse kõik keskkonnakaitsele suunatud teadus- ja arendustöö tegevused ja kulutused: saasteallikate ja saasteainete keskkonda hajumise mehhanismide, samuti inimesi, liike ja biosfääri mõjutavate saasteainete identifitseerimis- ja analüüsimeetodid. Siia kuulub teadus- ja arendustöö igasuguse saaste vältimiseks ja kõrvaldamiseks, samuti saaste mõõtmis- ja analüüsivarustusele ning seadmetele suunatud teadus- ja arendustöö.

Keskkonnakaitsekulutused kokku – keskkonnatoodete tarbimise, keskkonnainvesteeringute ja antud keskkonnasiirete (arvestatud on tehingud, mis pole kajastatud tarbimises ja investeeringutes) summa, millest on lahutatud välismaailmalt saadud keskkonnasiirded

Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine – mõõdab ühiskonna panust keskkonnakaitsesse. Annab infot, kui palju on majandusressursse kasutatud, et vältida, ennetada ja vähendada keskkonna saastatust. Annab ülevaate keskkonnakaitse toodangust, tarbimisest, investeeringutest, impordist ning siiretest.

Keskkonnakaitseteenuseid pakkuv ettevõte – ettevõte, kes osutab keskkonnakaitse tegevusalaga klassifitseeritavaid teenuseid

Keskkonnakaitseteenuste tarbimine – vaadeldaval perioodil ostetud keskkonnateenused ja keskkonnakaitselise tegevuse pakkumiseks tehtud investeeringud; eristatakse lõpptarbimist, vahetarbimist ja investeeringuid

Keskkonnakaitse tegevusala – keskkonnakaitse valdkond; eristatakse üheksat valdkonda: välisõhu ja kliima kaitse; reoveekäitlus; jäätmekäitlus; pinnase, põhja- ja pinnavee kaitse; kaitse müra ja vibratsiooni eest; bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse; kaitse radiatsiooni eest; keskkonnaalane teadus- ja arendustegevus; muu keskkonnakaitsetegevus

Keskkonnatoode – keskkonnakaubad ja -teenused, mis on toodetud eesmärgiga kaitsta keskkonda. Keskkonnakaitse hõlmab kõiki tegevusi, mille peamine eesmärk on vältida, vähendada ja kõrvaldada keskkonna saastatust ning vältida ja vähendada mis tahes muud keskkonnaseisundi halvenemist.

Kodumajapidamine – hõlmab isikuid või isikute gruppe, kes elavad koos ja kellel on ühised sissetulekud ning kes tarbivad teatud osa kaupu ja teenuseid kollektiivselt (peamiselt eluruum ja toit). Kodumajapidamiste hulgas on ka üksiktöötajad ja enda tarbeks tootjad.

Kodumajapidamisi teenindav kasumitaotluseta institutsioon (KTKTI) – kasumitaotluseta institutsioonid, mis teenindavad kodumajapidamisi ja mis ei ole turutootjad. Selliste institutsioonide peamised sissetulekuallikad on kodumajapidamiste (eraisikute) vabatahtlikud annetused (nii rahalised kui ka mitterahalised), riigi toetused, omanditulu ja juhuslik müük. Need kasumitaotluseta institutsioonid pakuvad kodumajapidamistele kaupu ja teenuseid tasuta või majanduslikult mitteoluliste hindadega.

Muud keskkonnakaitse tegevused – kõik mujal klassifikaatoris liigitamata keskkonnakaitselised tegevused, mis hõlmavad üldist keskkonnahaldust ja -juhtimist, koolitamist ja avalikku teavet. Siia kuuluvad ka mujal liigitamata keskkonnakaitselised tegevused, mida ei ole võimalik eristada teistes keskkonnategevusalade kategooriates.

Ostjahind – lõpptarbimise puhul on ostjahind ostja makstud hind. Vahetarbimise puhul on see hind, mis ei sisalda lisandväärtusmaksu (VAT – value added tax) või muid maha arvatavaid makse.

Pinnase, põhja- ja pinnavee kaitse ja puhastamine – meetmed ja tegevused, mille eesmärk on ennetada neisse saasteainete imbumist, pinnase ja veekogude puhastamine, pinnase kaitse erosiooni ja muu füüsilise seisundi halvenemise ning sooldumise eest. Siia kuulub ka pinnase ja põhjavee saastumise seire ja järelevalve.

Resident – institutsionaalne üksus, millel on riigis majanduslikke huvisid. Majanduslik huvi tähendab majanduslikku seotust riigi majandusterritooriumiga (nt seal asuvad tootmishooned ja maa). Riigi residentideks peetakse institutsionaalseid üksusi, kui nad osalevad riigi majandusterritooriumil majandustegevuses aasta või pikema aja jooksul.

Reovee käitlus – meetmed ja tegevused, mille eesmärk on vältida pinnavee saastumist, vähendades reovee sattumist maismaa pinnavette ja merevette. Siia kuulub reovee kogumine ja töötlemine, samuti seire- ja haldustegevus.

Siirded – maksed keskkonnakaitsetegevuse finantseerimise toetuseks

Turutoodang – toodang, mida müüakse turul majanduslikult oluliste hindadega või mida vähemalt kavatsetakse turul müüa

Turuväline toodang – kaubad ning individuaalsed ja kollektiivsed teenused, mida toodavad kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid ja valitsemissektor ning mida nad pakuvad tasuta või majanduslikult mitteolulise hinnaga teistele majandusüksustele või ühiskonnale kui tervikule

Valitsemissektor – kõik institutsionaalsed üksused, mis on põhitegevusala järgi mitteturutootjad ja mille toodangut saab jagada kollektiivseks ja individuaalseks tarbimiseks

Välismaailm – kõik mitteresidendist institutsionaalsed üksused, kes teevad tehinguid residendist üksustega või kellel on residendist üksustega muid majandussidemeid

Välisõhu ja kliima kaitse – meetmed ja tegevused, mille eesmärk on vähendada saasteainete heitkogust välisõhku või kontsentratsiooni välisõhus ning kontrollida kasvuhoonegaaside ja osoonikihti kahjustavate ainete heitkoguseid

Keskkonnakaitseteenuste tootja;

keskkonnakaitseteenuste tarbija, finantseerija

Kõik keskkonnakaitseteenuste tootjad, tarbijad ja finantseerijad

Kogu Eesti

Pilootarvestused on tehtud 2010. aasta kohta, need ei ole võrreldavad hilisemate andmetega, kuna sisaldavad praeguseks vananenud metoodikaid.

Regulaarne arvepidamine toimub alates 2014. aastast. Andmed avaldatakse üle-eelneva aasta kohta, st et 2025. aastal avaldatud andmed kirjeldavad 2023. aastat.

Ei ole rakendatav

Residentide keskkonnateenuste tarbimine (ning selle alajaotused), siirded, investeeringud keskkonnakaitsetegevustesse – miljon eurot

Aasta

Riikliku statistika seadus;

Komisjoni määrus (EÜ) nr 251/2009, 11. märts 2009, millega rakendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 295/2008 seoses struktuurilise ettevõtlusstatistika jaoks koostatavate andmesarjadega ning tegevusaladel põhineva toodete statistilise klassifikaatori (CPA) läbivaatamisest tulenevate kohandustega;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 295/2008, 11. märts 2008, ettevõtluse struktuurstatistika kohta (uuestisõnastamine) VIII lisa;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 691/2011, 6. juuli 2011, Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta (EMPs kohaldatav tekst);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 538/2014, 16. aprill 2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 691/2011 Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Keskkonnaagentuuriga on sõlmitud leping veeheite ja jäätmete füüsiliste andmete saamiseks; keskkonnainvesteeringute keskuse, põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti, erametsakeskuse ning riigi tugiteenuste keskusega on sõlmitud leping keskkonnatoetuste andmete saamiseks.

Ei jagata

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Euroopa tasandil sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta (põhjendus 24 ja artikkel 20 lõige 4) (ELT L 87, lk 164) vajaduse kehtestada ühised põhimõtted ja suunised, mis tagavad Euroopa statistika koostamisel kasutatavate andmete konfidentsiaalsuse ning juurdepääsu neile konfidentsiaalsetele andmetele, võttes arvesse tehnika arengut ja kasutajate nõudeid demokraatlikus ühiskonnas.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.
Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit: Andmekaitse.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijatele kättesaadav statistikaameti kodulehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika avaldamise ajad andmebaasis, samuti pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Avaldamiskalender on tarbijatele kättesaadav veebilehel Kalender.

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Aasta

Uudistega saab tutvuda statistikaameti kodulehel rubriigis Keskkonnakaitse rahastamine.

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Keskkond / Keskkonnakaitse ja -järelevalve / Keskkonnakaitsekulutused tabelites

KK031: Keskkonnakaitse kogukulutused keskkonnakaitse tegevusala ja institutsionaalse sektori järgi ja

KK032: Riigi keskkonnakaitsekulutused.

Tööga seotud andmetabeleid on statistikaameti andmebaasis 2024. aastal vaadatud 342 korda.

Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest.
Üksikandmete kättesaadavust ja anonüümimist reguleerib statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Keskkonnakaitsekulutustega seotud statistikat leiab ka keskkonnakaitse rahastamise valdkonna lehelt.

Andmed on sisendiks statistikatööle 10106 „Keskkonnakaitsekaupade ja -teenuste sektori arvepidamine“.

Iga aasta lõpus edastatakse EDAMISe kaudu Eurostatile selle töö andmed koos töö 10101 „Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine“ andmetega. Peale andmete edastatakse Eurostatile ka kvaliteediraport.

Tööga seotud metaandmeid vaadati 2024. aasta jooksul 14 korda. Arv ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.

Environmental Expenditure Statistics – Industry Data Collection handbook, Eurostat (2005);

Environmental Expenditure Statistics. General Government and Specialised Producers data collection handbook, Eurostat (2007);

SERIEE Environmental Protection Expenditure Accounts – Compilation Guide, Eurostat (2002);

Environmental Protection Expenditure Accounts. Handbook, Eurostat (2017)

Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.

Iga aasta lõpus edastatakse Eurostatile kvaliteediraport.

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse EFQMi täiuslikkusmudelist ning riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob esile kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Kvaliteedi juhtimisega tegeleb kvaliteedijuht.

Andmete tellijad on kliimaministeerium ja Eurostat.

Andmeid kasutavad ka teadlased.

Alates 1996. aastast korraldab statistikaamet maine ja tarbija rahulolu uuringuid. Vähemalt kord aastas korraldavates uuringutes küsitletakse nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid tarbijaid. Kõik tulemused on kättesaadavad statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. Viidatud uuring ei käsitle konkreetset statistikatööd, vaid see on üldine rahulolu-uuring.

Tarbijate rahulolu kohta saab infot ka tarbijate otsese tagasiside kaudu, see on olnud valdavalt positiivne.

Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine pakub teavet viisil, mis on täielikus kooskõlas rahvamajanduse arvepidamise kontseptsioonide, põhimõtete ja klassifikaatoritega.

Kõik ettenähtud näitajad on kogutud ja arvutatud (täielikkus 100%).

Täpsus tagatakse Eurostati väljatöötatud metoodika rakendamise teel. Andmete üldist täpsust võib hinnata heaks. Vigade peamisteks allikateks võivad olla vead sisendandmetes.

Ei ole rakendatav, sest tegu ei ole valikuuringuga.

Ei ole rakendatav, sest tegu ei ole valikuuringuga.

Ei mõõdeta

Freimiks on majandusüksuste statistilisest registrist moodustatud keskkonnakaupu ja -teenuseid tootvate majandusüksuste loend.

Kuna freim põhineb registriandmetel, on uuringu ala- või ülekaetus minimaalne.

Statistikaamet on teinud endast kõik oleneva, et mõõtmisvead oleksid minimaalsed.

Ei ole rakendatav

Ei arvutata

Selles statistikatöös mudeleid ei kasutata.

Andmed avaldatakse 720 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 720 päeva).

Andmed avaldatakse üks kord (T + 720 päeva).

Andmed avaldatakse üks kord (T + 720 päeva).

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Andmete avaldamise õigeaegsus on 100%.

Andmed on võrreldavad teiste Euroopa Liidu riikide andmetega.

Aegread algavad 2014. aastast. Aegrida on ühtlane ning võrreldav, muudatuste korral on revideeritud tervet aegrida.

2010. aastal koostati pilootarvestus, mis pole hilisemate arvestustega võrreldav.

Kummagi andmetabeli aegreas ei ole toimunud katkemisi, mis tähendab, et vaatlusperioodide arv viimases katkematus aegreas võrdub kõikide vaatlusperioodide arvuga.

Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine on kooskõlas rahvamajanduse arvepidamise kontseptsioonide, põhimõtete ja klassifikaatoritega. ning Eurostati andmebaasis olevate keskkonnakaitsekulutuste arvepidamise andmetega.

Ei ole rakendatav, kuna andmeid ei avaldata lühemate perioodide kohta kui aasta.

Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine on kooskõlas rahvamajanduse arvepidamise kontseptsioonide, põhimõtete ja klassifikaatoritega ning see tagab kahe töö andmete sidususe.

Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas, samuti on need kooskõlas

Kuna töö põhineb administratiivandmeallikate ja teiste statistikatööde andmetel, ei kaasne selle tööga andmete esitamist ja seeläbi ka koormust.

Kulusid statistikatööde lõikes ei arvutata.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

Andmeid revideeritakse vastavalt rahvamajanduse arvepidamise revideerimistele. Andmeid uuendatakse seni, kuni rahvamajanduse pakkumise ja kasutamise tabelid on moodustatud, ehk andmete uuendamine toimub järgmise skeemiga: iga aasta avaldatakse uue arvestusaasta andmed, uuendatakse rahvamajanduse arvepidamise põhjal eelmist arvestusaastat ning avaldatakse kasutamise ja pakkumise tabeli põhjal revideeritud üle-eelneva arvestusaasta andmed. Andmeid uuendatakse üks kord aastas, enne avaldamist.

Ei arvutata

Töös ei kasutata uuringupõhiseid lähteandmeid, mis tähendab, et küsimustikku kasutusel ei ole. Lähteandmetena kasutatakse administratiivandmeallikate ja teiste statistikatööde andmeid.

Registrite ja infosüsteemide keskuse äriregistrist saadakse majandusaasta aruannete andmed (kasutatakse tegevusaruannet ning peamisi majandusnäitajaid (müügitulu, kulud, investeeringud).

Keskkonnaagentuurilt saadakse jäätmete koguste ning reovee ja tarbevee koguste algandmed.

Transpordiametilt saadakse müratõkete ja kergliiklusteede ehituse investeeringute, samuti sõidukite arvu, vanuse ja tehnoülevaatuste koondandmed.

Keskkonnainvesteeringute keskuselt saadakse keskkonnainvesteeringuid rahastavate projektide toetuste väljamaksete algandmed.

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametilt saadakse keskkonnakaitsega seotud toetuste algandmed.

Riigimetsa majandamise keskuselt saadakse andmed metsade kaitse kulude kohta.

Erametsakeskusest saadakse metsakaitse toetuste andmed.

Arvepidamise jaoks kasutatakse statistikatööde 20300 „Ettevõtete majandusnäitajad (aasta)“, 21303 „Valitsemissektori rahandus“, 21408 „Pakkumise ja kasutamise tabelid“, 20001 „Kasumitaotluseta organisatsioonide majandusnäitajad“, 21401 „Rahvamajanduse arvepidamine (aasta)“, 21701 „Teadus- ja arendustegevus“, 22203 „Tööstustooted“, 22303 „Kaupade väliskaubandus“, 40203 „Leibkonna eelarve uuring“, 40013 „Tööjõu-uuring“, 20206 „Energia tarbimine ja tootmine (aasta)“, 10101 „Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine“, 20901 „Majandusüksuste statistiline register“ andmeid.

Aasta

Administratiivandmed saadakse X-tee, FTP-serveri ja e-posti kaudu.

Arvestus algab vajalike andmete kogumisest ja uuendamisest. Seejärel andmeid agregeeritakse, kontrollitakse ja võrreldakse eelnevate perioodide andmetega ning viiakse kooskõlla rahvamajanduse arvepidamise reeglitega. Arvestuste tegemiseks kasutatakse ka automaatset arvestuslahendust, mis kogub andmeid administratiivandmeallikatest ning arvutab väljundi vajalikule kujule. Enne väljundi moodustamist töötatakse võimalikult detailsete andmetega, et tuvastada võimalikke vigu ja parandada kvaliteeti. Kui on kahtlusi, et sisendandmetes võib olla viga, võetakse ühendust vastava kontaktiga.

Koondväljundnäitajate arvutamiseks summeeritakse investeeringute, tootmise, kasutamise ja siirete andmed keskkonnakaitse tegevusvaldkonna ja institutsionaalse sektori tasemel. Eri andmeallikatest pärit üksikandmed agregeeritakse koondnäitajateks vastavalt kasutatavatele klassifikaatoritele.

Imputeerimise määr näitab asendatud väärtuste osakaalu kõikide väärtuste hulgas.

Selles töös andmeväärtusi ei imputeerita, kuna töö põhineb administratiivandmetel ja teiste statistikatööde andmetel.

Ei korrigeerita

Ei ole rakendatav, kuna vaatlusperiood on aasta.

Puuduvad