Miks kuulub minu ettevõte jälle statistikaameti valimisse?
Selle nädalal alguses saatis statistikaamet teavitused 25 000 Eesti ettevõttele, kellelt amet ootab tuleval aastal andmeid. Statistikaameti klienditoele saabunud kirjades küsivad ettevõtjad sageli, miks jälle minu ettevõte – palun küsige kelleltki teiselt! Statistikaameti peadirektori asetäitja Kaido Paabuski sõnul on juhuvalimisse sattudes kindel arv ettevõtteid valimis mitu aastat järjest, et tagada avaldatava statistika stabiilsus ja mõõta trendi.
“Riikliku statistika kogumise aluseks on alati avalik huvi,” sõnas Paabusk, kelle sõnul on ettevõtjate panust ühiskonna toimimiseks vajalike näitajate avaldamisse võimatu ülehinnata. Kui konkurentsivõimeline on Eesti majandus? Kas kõrgema tasuga töökohad on eraettevõtetes või avalikus sektoris? Kui palju on viimase 10 aasta jooksul Eestis eluruume juurde tekkinud? Milline on inimeste tunnitasu erinevatel ametikohtadel? “Me oskame neile küsimustele vastata tänu ettevõtetelt saadud andmetele. Eesti ettevõtete andmeteta elaksime mustas kotis. Pealegi tuleb silmas pidada, et suurem osa ettevõtetelt kogutud andmetest on sisendiks siseriikliku koguprodukti (SKP) arvestamisel,” kirjeldas Paabusk.
Statistikaameti andmekogumise kohustus on erinevate majandus- ja sotsiaalnäitajate näol sisse kirjutatud ligi 70 Eesti õigusakti. Esmajärjekorras kogub statistikaamet andmeid juba olemasolevatest andmekogudest, näiteks riiklikest registritest. “Statistikaamet kasutab praegu aktiivselt enam kui 500 andmekogu andmeid ning töötab järjepidevalt selle nimel, et viia küsimustike arv võimalikult madalale,” sõnas Paabusk.
Ettevõtetelt küsitakse infot ainult siis, kui registrites vajalikke andmeid ei leidu või ei ole need statistika tegemiseks sobival kujul ja piisavalt üksikasjalikud. „Lisaks on statistikaamet hakanud üha rohkem kasutama eraandmeid, ehkki siin tulevad sageli vastu nii õiguslikud piirangud kui ka ühiskonna valmisolek selliste andmete kasutuselevõtuks riiklikus statistikas,“ rääkis Paabusk. Milliseid andmeid täpselt vaja on, kujundavad Eesti ja Euroopa Liidu andmevajadused.
Kuidas valitakse need ettevõtted, kellelt statistikaamet andmeid ootab?
Kuivõrd suured ettevõtted mõjutavad uuritavate nähtuste trende väga olulisel määral, peavad üle 50 töötajaga ettevõtted esitama andmeid igal aastal.
Kui jätta kõrvale väga suured ettevõtted, satuvad ettevõtted valimisse juhuvalikuga. Sealjuures kaasatakse igasse uuringusse ettevõtted sellise arvestusega, et just nende andmed annaksid uuritava nähtuse kohta kõige paremat infot. Täpsed valimisse sattumise kriteeriumid on küsimustike lõikes erinevad. Samuti püüab statistikaamet arvesse võtta, et võimalikult väikse halduskoormusega saaks teha kõige kvaliteetsemat statistikat.
Miks kuulub minu ettevõte jälle valimisse?
Et tagada statistika piisav kvaliteet ja üksikasjalisus tegevusalade ja ettevõtete suurusrühmade kaupa, kasutab statistikaamet juhuvaliku võtmisel meetodit, mis ühtib teistes Euroopa Liidu maades kasutatava meetodiga. Ettevõtete seas valiku tegemiseks jagatakse ettevõtted töötajate arvu ja tegevusala järgi rühmadesse. Arvutiprogramm valib igast rühmast välja teatava hulga ettevõtteid, kes andmeid esitavad.
„Just statistikaameti juhuvalimi süsteem tagab, et ettevõtete halduskoormus oleks võimalikult väike ja ühtlane,“ kirjeldas Paabusk. Juhuvalimite süsteem tagab, et ühel väikeettevõttel ei ole tarvis täita korraga kõiki küsimustikke. Igal aastal langeb osa ettevõtetest valimist välja ning kaasatakse uued ettevõtted. Siiski on võimalik, et langedes välja ühest valimist, satutakse kohe mõne teise uuringu valimisse.
Paabusk selgitas, et juhuvalimisse sattudes on kindel arv ettevõtteid valimis mitu aastat järjest. Kui pikalt täpselt, sõltub ettevõtte tegevusalast ja suurusest. „Juhuvalimi mõiste võib selliselt väljendatuna olla pisut eksitav,“ tõdes Paabusk. „Lohutusena võib öelda, et kui ettevõte on juhuvalimis mitu aastat järjest, siis valimist välja langedes on ettevõte ka mitu järjestikkust aastat valimist väljas,“ rõhutas ta.
Ettevõtte järjestikkustel aastatel juhuvalimis olemine on tema sõnul vajalik, et matemaatilis-statistilisi mudeleid rakendades oleks võimalik mõõta muutusi. „Me peame välistama, et muutuse tekkimine on põhjustatud ainult juhuslikkusest. See on nii kõigi uuringutega, milles on juhuvalik ja see on vajalik selleks, et tagada avaldatava statistika stabiilsus ja mõõta trendi,“ rääkis Paabusk.
Siin hakkab ettevõtjatele kahjulikus suunas kaasa mängima väikeriigi omapära. „Kui ühe tegevusala ettevõtteid on vähe, on valimis olemise aeg ka pikem. Vastasel juhul ei suudaks me avaldada selle tegevusala kohta piisavalt usaldusväärseid andmeid. See omakorda võiks kahjustada selle sama tegevusala ettevõtteid, kui nad tahavad teha näiteks turuanalüüsi,“ kirjeldas Paabusk.
Mida toob ettevõtetele 2025. aasta?
2025. aastal ootab statistikaamet andmeid ligikaudu 30 000 ettevõttelt. Sel nädalal said valimikirja 25 000 ettevõtet, järgmise aasta jooksul lisandub ca 5000 ettevõtet. 16 000 ettevõtet peab järgmisel aastal täitma 1 küsimustiku, 2 küsimustikku peab täitma 3750 ettevõtet. 3–5 küsimustikku tuleb täita 2900 ettevõttel. 6–9 küsimustikku peab täitma 1500 ettevõtet. 10–15 küsimustikku tuleb täita 655 ettevõttel. Kõige rohkem ehk 19 küsimustikku peab järgmisel aastal täitma 4 ettevõtet. Mõnele küsimustikule tuleb vastata iga kuu, mõnele iga kvartal ja mõnele vaid kord aastas.
Alates tuleva aasta algusest ei pea ettevõtjad kauba saabumisel Euroopa Liidust statistikaametile enam andmeid esitama. Sellega väheneb järgmisest aastast kogu statistikaameti küsimustikega tekkiv halduskoormus ligikaudu kolmandiku võrra.
Millised on ettevõtete uuringu valimisse kaasamise kriteeriumid?
Valimisse sattumise kriteeriumid on küsimustike lõikes erinevad.
Kõikse valimiga küsimustiku puhul esitavad andmeid kõik selle tegevusala ettevõtted. Kõikne uuring tehakse, kui sihtrühmas on vähe ettevõtteid või iga ettevõtte mõju statistikale on oluline, näiteks põllumajandusstatistika tegemisel.
Lävendiga küsimustiku puhul esitavad andmeid kõik lävendi ületanud ettevõtted. Lävendiks võib olla näiteks välistehingute käive.
Töötajate arvuga piiritletud valim tähendab seda, et suured ettevõtted esitavad andmeid kõikselt ja väikeettevõtetest tehakse juhuvalik. Töötajate arvu piir on küsimustikel erinev, näiteks majandustegevuse uuringus esitavad andmeid kõik vähemalt 20 töötajaga ettevõtted, väiksematest ettevõtetest võetakse juhuvalim.
Loe uuringute valimite moodustumise kohta täpsemalt andmekooli postitusest.
Täpsem teave:
Heidi Kukk
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel +372 625 9181
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)