Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel toodeti Eestis 2022. aastal ligi 850 000 tonni piima, mis on viimase 30 aasta suurim piimatoodangu kogus. Kuigi Eesti piimalehmade arv on vähenenud, siis nende produktiivsus on ainult tõusnud ja seega on ka piimatoodang suurenenud. Piim kulub põhiliselt piimatoodete tootmiseks ja ekspordiks ning väiksemal määral põllumajanduslikes majapidamistes kohapeal tarbimiseks.

Viimasel viiel aastal (2019—2023) on valentinipäeval ehk 14. veebruaril sõlminud abielu 101 paari, kellest ligi kolmandik ehk 32 paari sõlmisid abielu 2023. aasta 14. veebruaril. 2023. aastal esimest korda abielluv mees oli keskmiselt 33,7-aastane ja naine 31,4-aastane. Mitmendat korda abielluv mees oli 2023. aastal keskmiselt 45,2-aastane ja naine 41,5-aastane. Keskmine abielu kestab elu lõpuni. Samas näiteks abielu, mis lahutati 2023. aastal, kestis keskmiselt 11 aastat ja 11 kuud. 2023. aasta 14. veebruaril lahutas abielu 7 paari, kokku lahutas viie aastaga 14. veebruaril abielu 36 paari

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul lõppes neljandas kvartalis kokku 10 kvartalit kestnud majanduslangus. „Viimati kasvas SKP 2022. aasta esimeses kvartalis,“ tõi Müürsepp välja. Erinevalt varasematest kvartalitest mõjutas enamik tegevusalasid majandust positiivselt. „Teed näitas energeetikasektor, mille lisandväärtus kasvas 21%. Sellele järgnesid kinnisvaraalane tegevus ning info ja side, mõlema lisandväärtus suurenes 5,7%. Väärib mainimist, et ka töötlev tööstus väljus kriisist, kasvades 0,5%. Kaubanduse lisandväärtus kasvas samuti 0,8%,“ lisas

Statistikaameti tootjahindade statistika teenusejuhi Eveli Šokmani sõnul langes tootjahinnaindeks detsembris aastases võrdluses pärast kolme kuud tõusu. „Võrreldes 2024. aasta detsembriga mõjutas indeksit enim hinnalangus kütteõlide tootmises ning elektri- ja soojusenergiaga varustamises. Vastupidist mõju avaldas puidutöötlemise, puittoodete tootmise, turba tootmise ja toiduainete tootmise hinnatõus,“ lisas Šokman. Töötleva tööstuse tegevusalades kokku jäi indeks aastases võrdluses samale tasemele, toiduainete tootmises tõusid hinnad detsembris 0,9%. Võrreldes novembriga mõjutas detsembris

Statistikaameti andmetel kulutati Eestis 2018. aastal teadus- ja arendustegevusele 365,6 miljonit eurot, mida on viiendiku võrra enam kui aasta varem.

Statistikaameti keskkonnastatistika tiimi juhtiveksperdi Kaia Orase sõnul peegeldab Eesti veestatistika huvitavat kontrasti. „Eesti majanduse veevõtt elaniku kohta on Euroopa Liidus üks kõrgemaid – viimaste, 2022. aasta, võrdlusandmete alusel oleme 891 kuupmeetriga elaniku kohta aastas Kreeka järel teisel positsioonil. Teisalt püsib üldine veekasutus jätkusuutlikul tasemel, kui lähtuda veekasutuse indeks plussist,“ tõi Oras välja. Veekasutuse indeks pluss ( Water exploitation index plus , WEI+) näitab riikide vee kasutamise säästlikkust ja seda väljendatakse veekasutuse ning taastuvate