Otsingu tulemused

Soome 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas riigis 224 000 muukeelset elanikku, samas kui veel 1980. aastal oli neid 9000. Muukeelse elanikkonna hüppelise kasvu taga on vene ja eesti juurtega sisserändajad ning Aasia riikidest pärit elanikud. Kõige suurem muukeelse elanikkonna (rahvastik, kelle emakeel pole soome, rootsi või saami) juurdekasv toimus 2000. aastatel. Viimase kaheksa aasta jooksul on muukeelse elanikkonna arv kahekordistunud. 2010. aastal oli muukeelse elanikkonna hulgas kõige rohkem vene ja eesti keelt emakeelena kõnelevaid inimesi, vastavalt 55 000 ja 28 000. Järgnesid

Kiire majanduskasvu aastatel paranes Eesti elanike elujärg kiiremini kui kunagi varem. Olukord muutus 2008. aastast, mil kiire palgakasv peatus ja asendus peatselt langusega. Sellega kaasnes tööpuuduse kasv, mis on aga otsene vaesuse põhjustaja. Vaeseid on alati olnud igas ühiskonnas, kuid eri ajal ja paigus on vaesuski olnud erinev. Üldiselt tähendab vaesus alati puudust millestki, mis on vajalik. Vaesust määratletakse mitmeti, kuid tavaliselt tähendab see, et määratakse kindlaks mingi ressursi, nt sissetuleku suurus ja nimetatakse see vaesuspiiriks. Vaesed on need inimesed või pered, kelle

2013. aasta jaanuaris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 19% ja imporditi Eestisse 16% rohkem kui eelmise aasta jaanuaris, teatab Statistikaamet. Ekspordi ja impordi kasvu mõjutasid ühekordsed suuremahulised tehingud transpordivahenditega.

Veebruaris peatus Eesti majutusettevõtetes 143 000 sise- ja välisturisti, mis on 15% rohkem kui eelmise aasta veebruaris, teatab Statistikaamet. 44% turistidest olid Eesti elanikud.

Kaupade eksport kasvas 2014. aasta juulis 6% ja import jäi samale tasemele võrreldes eelmise aasta juuliga, teatab Statistikaamet. Ekspordi kasv võrdluses aastataguse sama ajaga oli viimase 14 kuu suurim.

Kaupade eksport jäi 2015. aasta aprillis võrreldes eelmise aasta aprilliga samale tasemele ja import vähenes 4%, teatab Statistikaamet. Enim mõjutas kaubavahetust põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi ja impordi vähenemine.

Kaupade eksport kasvas 2014. aasta juunis 1% ja import kahanes 1% võrreldes eelmise aasta sama kuuga, teatab Statistikaamet. Tänavu esimesel poolaastal mõjutas ekspordi ja impordi vähenemist enim elektriseadmete ja transpordivahendite kaubavahetus.

Augustis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,12 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,23 miljardi euro eest, teatab Statistikaamet. Kuises arvestuses on eksportkäive suurem olnud vaid 2011. aasta mais, importkäive pole varem nii suur olnud.

Kaupade eksport kasvas 2011. aasta märtsis 71% ja import 45% eelmise aasta sama kuuga võrreldes, teatab Statistikaamet. Esmakordselt ületas ühe kuu kaubavahetuse kogukäive kaht miljardit eurot.