Otsingu tulemused

Statistikaameti juhtivanalüütiku Kaia Orase sõnul annab uus lähenemine metsade rollist majanduses veidi terviklikuma pildi. „Metsaarvepidamine rõhutab bilansipõhise arvestuse olulisust metsa kasutuse ning pikaajalise puiduvaru ja -vara säilimise hindamisel. Metsaarvepidamine keskendub suuresti metsa puiduvarule ja -varale ning ei hõlma metsa muid ökosüsteemiteenuseid nagu elurikkus või rekreatiivne väärtus,“ lisas ta. Puiduvaru näitab, kui palju puitu on metsas teatud ajahetkel, puiduvara vaatab lisaks puidu kogusele, kui suur on selle rahaline väärtus. Lisaks bilanssidele näitavad uued andmed

Viimase rahvaloenduse andmetel oskab üle 130 000 eesti keelt emakeelena kõneleja mõnda murret. Üha sagedasem ümberasumine suurematesse tõmbekeskustesse toob kaasa aga murrete sulandumise kirjakeelega ning murdekõnelejate vähenemise.

Eesti riigi oluliste näitajate mõõdupuu Tõetamm kajastab mõõdikuid ja sihte, mis annavad vastused, kuidas meie riigil eri valdkondades läheb. Juulis avalikustati Tõetammel tänase valitsuse tegevusprogramm järgnevaks neljaks aastaks.

Statistikaameti andmete kohaselt oli teises kvartalis tööjõus osalemise määr 70,4%, tööhõive määr 65,4% ja töötuse määr 7,1%. Töötuid oli 49 400, mis on 14 400 võrra rohkem kui esimeses kvartalis.

21.–25. märtsini toimuval andmekirjaoskuse ja meediapädevuse nädalal ootab statistikaamet noori andmetarkust koguma. Muuhulgas saab vastuse ka küsimus, kuidas eristada usaldusväärset infot väärinfost.

Seoses koroonaviiruse levikuga jätkab statistikaamet iga nädal surmade esialgse arvu avaldamist. Kiirstatistika abil näidatakse nädala jooksul surnud Eesti elanike arvu ja jaotust soo ning vanuserühmade kaupa.

Statistikaameti andmete kohaselt oli tänavu esimeses kvartalis tööjõus osalemise määr Eestis 71,7%, tööhõive määr 68,1% ning töötuse määr 5%. Need näitajad ei peegelda veel eriolukorra negatiivset mõju siinsele tööturule.

2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) andmetel oli Eesti elanike seas põliselanikke 75,2%, teatab Statistikaamet.

Eesti spordiregistri andmetel oli 2025. aastal spordiklubides ja spordikoolides 132 281 kuni 19-aastast harrastajat, neist 76 155 olid poisid ja 56 126 tüdrukud. Kuni 19-aastased moodustasid üle poole (51,9%) kõigist harrastajatest, mis näitab spordiklubide ja spordikoolide olulist rolli laste ja noorte huvitegevuse korraldamisel ning liikumisharjumuste kujundamisel. Eelmisel aastal harrastati Eesti spordiklubides ja -koolides kokku 160 erinevat ala. Noorte seas on populaarseim spordiala jalgpall (20 652 harrastajat), kus koguni 86,6% harrastajatest olid 19-aastased või nooremad. Järgnesid