Otsingu tulemused

Tööstusettevõtted tootsid 2016. aasta märtsis 5% vähem toodangut kui eelmise aasta märtsis, teatab Statistikaamet. Toodang vähenes nii energeetikas ja mäetööstuses kui ka töötlevas tööstuses.

Nii kaupade eksport kui ka import vähenes 2014. aasta veebruaris võrreldes eelmise aasta sama kuuga jooksevhindades 4%, teatab Statistikaamet. Enim mõjutas ekspordi ja impordi kahanemist elektriseadmete kaubavahetuse vähenemine.

2010. aastal kasvas kaupade eksport jooksevhindades 35% ja import 27% 2009. aastaga võrreldes, teatab Statistikaamet. Aasta lõpukuudel kaubavahetuse kasv kiirenes ning enim suurenes masinate ja seadmete sisse- ja väljavedu.

Inimesed seisavad pidevalt silmitsi tähtsate ja vähem tähtsate otsustega. Sageli peab otsustama kiirelt, mistõttu põhjaliku kaalutlemise asemel sünnib otsus intuitiivselt. Kuigi paljudes olukordades on säärane otsustusviis mõistlikum kui aeglane ja põhjalik kaalutlemine, annab see ka võimaluse inimestega manipuleerida. Üks selline võte on täisarvulisest hinnast napilt madalama hinna kasutamine.

Eestist eksporditi 2009. aasta novembris kaupu jooksevhindades 9,1 miljardi krooni väärtuses ning imporditi Eestisse 10,3 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet. Võrreldes 2008. aasta novembriga vähenes Eesti kogueksport 8%, samas suurenes mineraalsete toodete (sh naftasaadused) ning puidu ja puittoodete eksport.

Kaupade eksport kasvas 2016. aasta augustis võrreldes eelmise aasta augustiga 12% ja import 8%, teatab Statistikaamet. Impordi kasvust kiirem ekspordi kasv vähendas kaubavahetuse puudujääki, mis oli selle aasta väikseim.

Kaupade eksport kasvas 2016. aasta novembris võrreldes 2015. aasta novembriga 6% ja import 7%, teatab Statistikaamet. Ekspordi kasvu mõjutas enim puidu ja puittoodete ning mehaaniliste seadmete väljaveo suurenemine ning impordi kasvu metalli ja metalltoodete sisseveo kasv.

Eestisse rändas 2013. aastal sisse 4098 inimest ja Eestist välja 6740 inimest, teatab Statistikaamet. Sisserännanute arv oli 1459 võrra suurem kui aasta varem.

Suhtelises vaesuses elas 2011. aastal 17,5% Eesti elanikkonnast, teatab Statistikaamet. Suhtelist vaesust kogevate inimeste üldine osatähtsus jäi varasema aastaga võrreldes samaks, elanikkonna sissetulek aga tõusis.