Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel oli eelmise aasta neljandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 8707 vaba ametikohta, mis on 16% vähem kui aasta enne seda samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist enam kui 7000 inimest.

Statistikaameti ja Eesti Noorsootöö Keskuse koostöös valmis artiklikogumik „Eesti piirkondlik areng. Noored Eestis,“ mis annab ülevaate noortega seotud teemadest maakonna ja omavalitsusüksuse tasandil.

Tänasest, 3. novembrist algas taas üleeuroopaline uuring SHARE, millega kogutakse infot üle 50-aastaste inimeste tervisliku seisundi, vananemise ja pensionile jäämise kohta. Seekordse uuringu fookuses on ka ajakasutus ja kognitiivsed võimed.

2022. aasta teises kvartalis kasvas Eesti elanike reisimine võrreldes aasta varasemaga oluliselt: sisereiside arv kasvas 45% ja välisreiside arv 319% ehk üle kolme korra.

Statistikaamet alustas Eestis seni suurimat ja terviklikumat suhteuuringut, et saada põhjalik ülevaade, kui turvalised on inimeste suhted pereringis, tööl ja mujal ning mil määral kogetakse vaimset või füüsilist väärkohtlemist.

Eesti inimestest peab mõnda usku omaks hinnanguliselt 29%. See näitaja on püsinud muutumatuna viimase kolme rahvaloenduse jooksul. Eelnevate loendustega võrreldes on tõusnud aga nende osakaal, kes ei pea omaks ühtegi usku – kui 2011. aastal oli see 54%, siis nüüd 58%. Levinuim religioon Eestis on õigeusk.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2021. aasta jaanuaris 618 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga suurenes müügitulu püsivhindades 7%.

Statistikaameti andmetel peatus jaanuaris Eesti majutusettevõtetes 96 000 turisti, kes veetsid seal kokku 184 000 ööd. Möödunud aasta sama ajaga võrreldes oli külastajaid 57% vähem.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks veebruaris võrreldes jaanuariga 1,5% ning võrreldes 2021. aasta veebruariga 12,0%. Mulluse veebruariga võrreldes olid kaubad 10,7% ja teenused 14,5% kallimad.