Otsingu tulemused

Kui aastatel 2009−2010 Eesti kultuuriasutustes käivate 20−64-aastaste elanike hulk võrreldes majanduskriisi eelse 2007. aastaga vähenes, siis 2011. aastal hakkas see taas suurenema.

Kaupade eksport vähenes septembris võrreldes 2018. aasta sama ajaga 3% ja import kasvas 3%. Kui esimeses kahes kvatalis eksport kasvas, siis kolmandas kvartalis on toimunud vähenemine 2% võrra, teatab statistikaamet.

2013. aasta I kvartalis oli 80%-l leibkondadest kodus internetiühendus, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes on selliste leibkondade osatähtsus suurenenud viis protsendipunkti.

Statistikaameti andmetel sündis 2013. aastal 13 500 last, mida on 500 võrra vähem kui aasta varem. Kui veel hiljuti sai rõõmustada kasvava sündimuse üle, siis viimasel kolmel aastal sündimus väheneb.

Veebruaris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 7,9 miljardi krooni eest ja imporditi Eestisse 8,9 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta veebruariga võrreldes vähenes eksport 26% ja import 35%. Languse põhjustas oluline vähenemine masinate ja seadmete ning transpordivahendite kaubavahetuses.

Statistikaameti andmetel elas 2010. aastal suhtelises vaesuses 17,5% Eesti elanikkonnast. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines enam kui viis korda. 2010. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 280 eurot (2009. aastal 286 eurot). Võrreldes 2009. aastaga elanike sissetulekud vähenesid ning see põhjustas omakorda suhtelise vaesuse piiri langemise. 2010. aastal erinesid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekud 5,3 korda. Vaesusrisk pole kõigi inimeste ja leibkondade jaoks ühesugune. Vaesusest on rohkem ohustatud

Kaupade eksport suurenes 2018. aasta juunis võrreldes 2017. aasta juuniga 17% ja import 18%, teatab Statistikaamet. Kõige enam mõjutas kasvu mineraalsete toodete kaubavahetuse suurenemine. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenes esimesel poolaastal kaupade eksport 10% ja import 8%.

Eurostati 2012. aasta Euroopa Liidu riikide pealinnade elanike rahuloluküsitluse põhjal on elukeskkonnaga kõige rahuolevamad Kopenhaageni elanikud ja kõige rahulolematumad ateenlased. Ka tallinlased on eluga kodulinnas rahul.