Mais kaubavahetus suurenes
Kaupade eksport suurenes 2018. aasta mais võrreldes 2017. aasta maiga 7% ja import 11%, teatab Statistikaamet. Kaubavahetuse kasvu mõjutas peamiselt mineraalsete toodete ekspordi ja impordi suurenemine.
2018. aasta mais eksporditi Eestist kaupu 1,2 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,4 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 215 miljonit eurot (2017. aasta mais 153 miljonit eurot).
Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid 2018. aasta mais Soome (16% Eesti koguekspordist), Rootsi (11%) ja Läti (10%). Soome eksporditi enim elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Rootsi elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid ning Lätti mineraalseid tooteid (kütuse komponendid, elektrienergia) ja transpordivahendeid (sõiduautod). Eksport suurenes enim Ameerika Ühendriikidesse (38 miljonit eurot), Lätti (26 miljonit eurot) ja Soome (18 miljonit eurot). Ameerika Ühendriikidesse kasvas enim elektriseadmete, Lätti mineraalsete toodete ja transpordivahendite ning Soome puidu ja puittoodete ning elektriseadmete väljavedu. Enim kahanes eksport Rootsi (19 miljonit eurot).
Kaupadest eksporditi mais kõige rohkem elektriseadmeid (16% kogu kaupade ekspordist), mineraalseid tooteid (14%) ning puitu ja puittooteid (12%). Enim kasvas mineraalsete toodete (49 miljonit eurot) ning puidu ja puittoodete (14 miljonit eurot) väljavedu.
Eesti päritolu kaupade osatähtsus hõlmas 2018. aasta mais 71% koguekspordist. Eesti päritolu kaupade väljavedu suurenes 7% ja re-eksport 9%. Eesti päritolu kaupade eksport suurenes enim mineraalsete toodete (põlevkivi kütteõli, kütuse lisandid) ning puidu ja puittoodete kaubagrupis (saematerjal, puidust uksed, liimpuitplaadid).
2018. aasta mais imporditi kõige enam kaupu Soomest (13% Eesti koguimpordist), Rootsist (12%) ja Saksamaalt (10%). Soomest imporditi kõige rohkem mineraalseid tooteid ning elektriseadmeid, Saksamaalt transpordivahendeid ja mehaanilisi masinaid ning Rootsist elektriseadmeid ja transpordivahendeid. Kõige rohkem suurenes import Rootsist (70 miljonit eurot), Valgevenest (46 miljonit eurot ehk ligi 11 korda) ja Venemaalt (24 miljonit eurot). Rootsist imporditi rohkem elektriseadmeid ja transpordivahendeid, Valgevenest ja Venemaalt mineraalseid tooteid (mootorikütus, kütuselisandid). Sissevedu vähenes enim Hiinast ja Hispaaniast (mõlemaist 13 miljonit eurot). Hiinast toodi vähem elektriseadmeid ja mehaanilisi masinaid ning Hispaaniast mineraalseid tooteid.
Kaupadest imporditi Eestisse enim mineraalseid tooteid ja elektriseadmeid (mõlema osatähtsus on 15% Eesti koguimpordist), transpordivahendeid (12%) ning mehaanilisi masinaid (10%). Enim suurenes mineraalsete toodete (77 miljonit eurot), transpordivahendite (26 miljonit eurot) ja elektriseadmete (23 miljonit eurot) sissevedu.
| Kuu | Eksport, mln eurot | Import, mln eurot | Bilanss, mln eurot | |||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 2017 | 2018 | muutus, % | 2017 | 2018 | muutus, % | 2017 | 2018 | |
| KOKKU | 5 265 | 5 717 | 9 | 6 254 | 6 644 | 6 | -990 | -928 |
| Jaanuar | 940 | 1 028 | 9 | 1 350 | 1 252 | -7 | -410 | -223 |
| Veebruar | 972 | 1 119 | 15 | 1 072 | 1 205 | 12 | -100 | -86 |
| Märts | 1 179 | 1 142 | -3 | 1 321 | 1 370 | 4 | -142 | -228 |
| Aprill | 1 027 | 1 193 | 16 | 1 212 | 1 370 | 13 | -185 | -176 |
| Mai | 1 148 | 1 234 | 7 | 1 300 | 1 449 | 11 | -153 | -215 |
| Sihtriik, riikide ühendus | Eksport, mln eurot | Osa-tähtsus, % | Muutus eelmise aasta sama kuuga, % | Saatjariik, riikide ühendus | Import, mln eurot | Osa-tähtsus, % | Muutus eelmise aasta sama kuuga, % |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| KOKKU | 1 234 | 100 | 7 | KOKKU | 1 449 | 100 | 11 |
| EL-28 | 861 | 70 | 6 | EL-28 | 1 152 | 80 | 10 |
| Euroala 19 riiki | 613 | 50 | 14 | Euroala 19 riiki | 795 | 55 | 6 |
| EL-i välised riigid | 373 | 30 | 10 | EL-i välised riigid | 297 | 20 | 17 |
| 1. Soome | 201 | 16 | 10 | 1. Soome | 187 | 13 | 14 |
| 2. Rootsi | 142 | 11 | -12 | 2. Rootsi | 179 | 12 | 64 |
| 3. Läti | 128 | 10 | 26 | 3. Saksamaa | 148 | 10 | 6 |
| 4. Venemaa | 90 | 7 | 13 | 4. Leedu | 138 | 10 | 15 |
| 5. Leedu | 73 | 6 | 9 | 5. Läti | 116 | 8 | 11 |
| 6. USA | 71 | 6 | 113 | 6. Venemaa | 113 | 8 | 26 |
| 7. Saksamaa | 71 | 6 | -2 | 7. Poola | 86 | 6 | 1 |
| 8. Norra | 40 | 3 | -6 | 8. Holland | 76 | 5 | 2 |
| 9. Belgia | 36 | 3 | 81 | 9. Valgevene | 50 | 3 | - |
| 10. Holland | 36 | 3 | 21 | 10. Hiina | 46 | 3 | -22 |
| Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi | Eksport | Import | Bilanss, mln eurot | ||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| mln eurot | osa-tähtsus, % | muutus eelmise aasta sama kuuga, % | mln eurot | osa-tähtsus, % | muutus eelmise aasta sama kuuga, % | ||
| KOKKU | 1 234 | 100 | 7 | 1 449 | 100 | 11 | -215 |
| Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) | 99 | 8 | -4 | 137 | 9 | -2 | -37 |
| Mineraalsed tooted (V) | 172 | 14 | 40 | 222 | 15 | 53 | -50 |
| Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) | 64 | 5 | 14 | 111 | 8 | 5 | -47 |
| Kummi- ja plasttooted (VII) | 37 | 3 | 2 | 78 | 5 | 5 | -41 |
| Puit ja puittooted (IX) | 143 | 12 | 11 | 54 | 4 | 19 | 89 |
| Paber ja pabertooted (X) | 31 | 3 | -1 | 24 | 2 | -2 | 7 |
| Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) | 33 | 3 | -1 | 55 | 4 | -1 | -22 |
| Metall ja metalltooted (XV) | 90 | 7 | 5 | 124 | 9 | 5 | -34 |
| Mehaanilised masinad (84) | 103 | 8 | 6 | 142 | 10 | 5 | -39 |
| Elektriseadmed (85) | 195 | 16 | -2 | 220 | 15 | 12 | -25 |
| Transpordivahendid (XVII) | 91 | 7 | 12 | 168 | 12 | 18 | -77 |
| Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII) | 35 | 3 | -6 | 34 | 2 | 16 | 1 |
| Mitmesugused tööstustooted (XX) | 103 | 8 | 7 | 33 | 2 | -2 | 70 |
| Muu | 36 | 3 | -2 | 48 | 3 | -13 | -11 |
Statistika alus on küsimustikud „Intrastat“ ja „Eksport (kala ja vähilaadsete müük välisvetes ja välisriikide sadamates)“, mille esitamise tähtajad oli vastavalt 14. ja 15. juuni 2018, ning Maksu- ja Tolliameti tollideklaratsiooni andmed, mis edastati Statistikaametile 20. juunil 2018. Statistikaamet avaldas väliskaubanduse kuu kokkuvõtte 14 tööpäevaga. Statistikatöö „Kaupade väliskaubandus“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.