Otsingu tulemused

Kaupade eksport kasvas 2016. aasta oktoobris võrreldes eelmise aasta oktoobriga 2% ja import 3%, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise aasta oktoobriga suurenes Eesti päritolu kaupade väljavedu 3%, samas re-eksport ehk välismaalt sisse toodud kaupade taasväljavedu jäi samale tasemele.

Kaupade eksport suurenes 2018. aasta juunis võrreldes 2017. aasta juuniga 17% ja import 18%, teatab Statistikaamet. Kõige enam mõjutas kasvu mineraalsete toodete kaubavahetuse suurenemine. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenes esimesel poolaastal kaupade eksport 10% ja import 8%.

Ehitushinnaindeksi muutus oli 2012. aasta III kvartalis võrreldes II kvartaliga 1,3% ja võrreldes eelmise aasta III kvartaliga 5,0%, teatab Statistikaamet. Kvartalimuutust mõjutas enim tööjõu kallinemine, aastamuutust materjalide hinnatõus.

Millised teemad kütsid Eesti statistikaelus sel aastal kõige rohkem kirgi? Jaanuaris vaatasime otsa tõele, kui soolane on Eesti palgalõhe tegelikult. Kuigi Eesti riigis lõhe väheneb, on palgalõhe meil juba pikka aega Euroopa Liidu riikide võrdluses suurim. 2017. aastal oli naiste tunnitasu meeste omast viiendiku võrra väiksem. Suurimad meeste ja naiste palkade erinevused on finants- ja kindlustustegevuses.

Nii kaupade eksport kui ka import vähenes 2014. aasta veebruaris võrreldes eelmise aasta sama kuuga jooksevhindades 4%, teatab Statistikaamet. Enim mõjutas ekspordi ja impordi kahanemist elektriseadmete kaubavahetuse vähenemine.

Kaupade eksport kasvas 2017. aasta juulis võrreldes eelmise aasta juuliga 6% ja import 9%, teatab Statistikaamet. Impordi kasvu toetas metalli ja metalltoodete ning transpordivahendite sisseveo suurenemine.

Kaupade eksport suurenes 2018. aasta novembris võrreldes eelmise aasta novembriga 18% ja import 15%, teatab Statistikaamet. Kaubavahetuse puudujääk oli 56 miljonit eurot. Viimati oli bilanss alla 60 miljoni euro 2015. aasta jaanuaris.

Statistikaameti andmetel elas 2017. aasta 1. jaanuari seisuga Eesti saartel ligi 44 100 inimest. Püsielanikud olid 22 saarel, mida on kolme saare võrra enam kui viimase, 2011. aasta rahvaloenduse ajal. Samas ühel väikesaarel, kus loenduse ajal olid püsielanikud, 2017. aasta seisuga enam püsielanikke pole. Seega on loendusejärgsetel aastatel neli väikesaart püsielanikud saanud.

Kui aastatel 2009−2010 Eesti kultuuriasutustes käivate 20−64-aastaste elanike hulk võrreldes majanduskriisi eelse 2007. aastaga vähenes, siis 2011. aastal hakkas see taas suurenema.