Otsingu tulemused

Juunis peatus majutusettevõtetes 335 000 turisti ehk 6% enam kui eelmise aasta samal kuul, teatab Statistikaamet. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv.

Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2016. aasta III kvartalis võrreldes II kvartaliga 3,4% ja võrreldes 2015. aasta III kvartaliga 7,4%, teatab Statistikaamet.

Kümme aastat tagasi jaanuaris tuli Eestis käibele euro. Paljud mäletavad sellega seoses ilmselt kampaaniat „Euro hinda ei tõsta“, mille eesmärk oli ära hoida põhjendamatu kaupade ja teenuste hinnatõus. Jätame hinnatõusu osa igaühe enda otsustada, aga vaatame, millele kulutasid inimesed toona võrreldes praegusega rohkem või vähem.

Statistikaameti andmetel loodi 2018. aastal 65% lisandväärtusest Harjumaal, kuid selle maakonna edu on ülejäänud riigi ees vähenema hakanud.

Eluaseme hinnaindeks tõusis 2016. aastal 2015. aasta keskmisega võrreldes 4,7%, teatab Statistikaamet. Aastases võrdluses tõusid korterite hinnad 4,5% ja majade hinnad 5,4%.

Juulis oli nii Eesti Ekspressi avaldatud loos kui ka Maalehe artiklis juttu avaliku ja erasektori palkadest. Arutelu ja üllatusmomenti tekitas asjaolu, et avaliku sektori palgad on suuremad kui erasektoris. Statistikaameti juhtivanalüütik Kaja Sõstra tegi sissetulekute analüüsi, mille tulemused näitasid, et suuremaid sissetulekuid saadakse erasektoris.

Koroonaviiruse tõttu muutunud majandusolukord on pannud inimesi elamispindu ostma ja nende hinnad on tõusnud stratosfääri. Arukad ostjad otsivad lahendusi ja üks võimalusi on soetada vanem, renoveerimist vajav korter ning ehitada see uuega võrreldavaks. See plaan kõlab arukalt ja tavaliselt ka toimiks, kuid tänapäeval saab sellega vastu näppe.

Esialgsetel andmetel oli 2015. aastal ettevõtlussektori kogukasum 3,0 miljardit eurot, mis oli 8% väiksem kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Ettevõtlussektori kogukasum vähenes pärast viis aastat kestnud kasvu.

Mais peatus majutusettevõtetes 274 000 turisti, teatab Statistikaamet. Välisturiste oli 2% ja siseturiste 9% rohkem kui eelmise aasta mais.

DESI indeks võrdleb riikide arengutaset digimaailmas. Eesti on selle põhjal digiarengus Euroopa Liidus 7. kohal. Statistikaameti eksperimentaalstatistika tiim uuris detailsemalt, kuivõrd erinevad meie inimeste digioskused ja interneti kasutamine linnades ja valdades. Kuidas nad seda tegid ja millised olid tulemused?