Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel tegid Eesti elanikud 2009. aastal 1,6 miljonit ööbimisega sise- ja välisreisi. Varasema aastaga võrreldes suurenes nii sise- kui ka välisreiside arv, ehkki raha kulutati reisile kokkuhoidlikumalt. Eesti elanikud tegid 2009. aastal 881 000 ööbimisega sisereisi. Poolte sisereiside eesmärk oli tuttava või sugulase külastamine, kolmandik olid puhkusereisid ning vähem tehti tööreise. Populaarseimad sihtkohad olid Pärnumaa, Tallinn, Tartumaa ja Ida-Virumaa. Enamik sisereise olid n-ö nädalavahetusreisid ja kestsid üks kuni kolm päeva. Enamasti ööbiti tuttavate või sugulaste

Statistikaamet vaatles põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksporti aastatel 2010–2016 Balti riikides ja Soomes. Enim on selle kaubagrupi toodete eksport sel ajavahemikul vähenenud Eestis. Aastatel 2014–2016 vähenes nende väljavedu 12%, mis näitab, et Eestis on uute sihtturgude leidmine ja kahanenud ekspordikoguste taastamine olnud keerulisem kui teisel kolmel riigil.

Tööstusettevõtted tootsid 2018. aasta augustis 6% rohkem toodangut kui eelmise aasta augustis, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes töötlevas tööstuses ja energeetikas, kuid vähenes mäetööstuses.

Kaupade eksport vähenes augustis võrreldes 2018. aasta sama ajaga 3% ja import 7%, teatab statistikaamet. Kõige enam mõjutas kaubavahetuse kahanemist mineraalsete toodete (põlevkivikütteõli, mootorikütused, kütuselisandid, elektrienergia) ekspordi ja impordi vähenemine.

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport jaanuaris 2020. aasta sama kuuga võrreldes 4% ning import 13%. Kaubavahetuse kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete vedu.

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport mais võrreldes eelmise aasta sama ajaga 8% ja import 3%. Oluliselt mõjutas Eesti kaupade ekspordi kasvu kokkupandavate puitehitiste suurem müük.

Tööstusettevõtted tootsid 2018. aasta juulis 4% rohkem toodangut kui eelmise aasta juulis, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes töötlevas tööstuses ja energeetikas, kuid langes mäetööstuses.

Rahvusvaheliseks raamatu ja autoriõiguste päeva eel, vaatleme lähemalt Eesti inimeste seost raamatutega. Kui palju raamatuid on Eesti elanike kodus, kui palju laenutatakse ja loetakse?

Aadressiandmete süsteemis (ADS) registreeritakse kõigi maaüksuste, hoonete ja korterite aadressid, mis on registripõhise rahva ja eluruumide loenduse (REGREL) alus. Aadressiandmeid korrastatakse ka edaspidi, sest veel praegugi võib ette tulla juhtumeid, kus inimene elab registri järgi garaažis või alajaamas.

2010. aasta I kvartalis kasutas kolmveerand 16–74 aastastest Eesti elanikest arvutit ja internetti, teatab Statistikaamet.