Piim ja selle kasutamise arvepidamine

Statistika piimatarnete kohta piimatöötlemisettevõtetele ning piimatoodete valmistamise kohta on Euroopa Komisjonile sisend, mille põhjal korraldada ühiselt Euroopa Liidu piima- ja piimatooteturgu.

Põhilised statistikaameti andmebaasis avaldatavad väljundnäitajad on kokkuostetud piima kogus, sh eliitsordi, kõrgema sordi ja esimese sordi piima kogus; rasvasisaldus; valgusisaldus ja keskmine hind (andmebaasi tabelid PM18 (kuu), PM181 (aasta)),
toodetud piimatoodete kogus (andmebaasi tabel PM19 (kuu)),
kokkuostetud piima kogus; sisseveetud täispiim, lõss ja koor; toodetud piimatoodete kogus; piimatoodete tootmiseks kasutatav piim, lõss ja piimarasv toodete kaupa (andmebaasi tabel PM178 (aasta)),
mahepiimatoodete tootmine (andmebaasi tabel PM1972 (aasta)).

Kombineeritud nomenklatuur (KN)

Põllumajandus, piimatööstus

Ettevõte – ettevõte koosneb ühest või mitmest äriühingust (aktsiaseltsist, osaühingust, usaldusühingust, täisühingust, tulundusühistust) või välismaa äriühingu filiaalist või füüsilisest isikust ettevõtjast

Hapendatud piim – piimatoode, mille pH on 3,8–5,5. Hõlmab jogurtit, joogijogurtit, maitsestatud jogurtit, kuumtöödeldud fermenteeritud piima ja muid tooteid; bifiduse juuretiskultuuridel põhinevaid või neid sisaldavaid tooteid; lisaainetega või ilma nendeta hapendatud piima, mis sisaldab suhkrut ja/või magusaineid

Joogipiim – lisaaineteta toorpiim, täispiim, madala rasvasisaldusega piim ja lõss, ka vitamiinilisanditega piim. Vahetult tarbimiseks ette nähtud piim, mis on üldjuhul pakendatud kuni kaheliitrisesse pakendisse.

Juust – värske või laagerdatud (pool)tahke toode, mis on saadud piima, lõssi, madala rasvasisaldusega piima, koore, vadakukoore või petipiima või nende kombinatsiooni kalgendamisel laabiga või muude asjakohaste kalgendusainetega ja selle tulemusel saadud vadaku osalisel eraldamisel (k.a taimerasva sisaldav juustulaadne toode). Hõlmab lehmapiimast valmistatud juustu, k.a kohupiim (värske juust).

Kohupiim (värske juust) – hapendatud piimast valmistatud toode, millest on nõrutades või surudes eraldatud suur osa vadakust ning milles võib kuni 30 massiprotsenti olla suhkur ja puuviljalisandid. Hõlmab kohupiima (v.a pulbrina), kodujuustu, toorjuustu, kohukest, mozzarella’t ja vadakujuustu (valmistatud kontsentreeritud vadakust, millele on lisatud piima või piimarasva).

Kokkuost – põllumajandustootjatelt kokkuostetud piim

Kokkuostetud piima maksumus – maksumus ilma käibemaksu ja transpordikuludeta

Koor – töödeldud koor piimatööstuseväliseks kasutamiseks (toiduks, tooraineks, šokolaadi, jäätise jms tootmiseks). Hõlmab ka kuumtöödeldud, hapendatud, kartongpakendis või konserveeritud koort.

Koorepulber – piimapulber, mille piimarasvasisaldus on vähemalt 42 massiprotsenti

Kuumtöötlemine – pastöriseerimine, steriliseerimine või kõrgkuumutamine

Kõrgkuumutatud piim – piim, mis on valmistatud lühiajalisel katkematul kõrgel temperatuuril (vähemalt 1 sekundi jooksul vähemalt 135 °C) kuumutamisel

Lõss – kuumtöödeldud piim, mille rasvasisaldus on kuni 0,5%

Lõssipulber – piimapulber, mille piimarasvasisaldus on kuni 1,5 massiprotsenti

Madala rasvasisaldusega piim – kuumtöödeldud piim, mille rasvasisaldus on üle 0,5% ja alla 3,5%

Madala rasvasisaldusega piimapulber – piimapulber, mille piimarasvasisaldus on üle 1,5 massiprotsendi ja alla 26 massiprotsendi

Mahepõllumajandus – mahepõllumajandusseaduse jt õigusaktide nõuetele vastav, keskkonda säästev ja looduslikku tasakaalu säilitav põllumajandussaaduste tootmine. Mahepõllumajanduslikel majapidamistel on põllumajandus- ja toiduameti tunnustus (mahemärgi kasutuse luba või registreeritud aeg mahepõllumajanduslikule tootmisele üleminekuks).

Naturaalne või – pastöriseeritud koorest valmistatud toode, mille piimarasvasisaldus on vähemalt 80%, kuid alla 90%, veesisaldus kuni 16% ja rasvata kuivaine sisaldus kuni 2%

Pastöriseeritud piim – piim, mis on valmistatud kõrgtemperatuuril (vähemalt 15 sekundit 71,7 °C või muu samaväärne kombinatsioon) lühiajalisel töötlemisel või pastöriseerimisprotsessi tulemusel (kasutatakse kõrgtemperatuuriga võrdväärse toimega aja ja temperatuuri kombinatsioone)

Petipiim – kõrvalsaadus (ka hapu või hapustatud), mis tekib piima või koore töötlemisel võiks (pideva kloppimise ja tahke rasva eraldamise tulemusel). Lisaainetega petipiim kuulub piimapõhiste jookide hulka.

Piimatoodete tootmine – värskest lehmapiimast või lõssist valmistatud piimatooted tootmisväliseks tarnimiseks. Topeltarvestuse vältimiseks ei võeta arvesse Eesti piimatöötlemise ettevõtetes teiste toodete valmistamiseks kasutatavaid vahetooteid. Piimatoodete tootmisel toorainena kasutatud piima ja lõssi kulu on arvestuslik, lähtudes piimarasva ja -valgu kogusest tootes.

Põllumajandustootja – juriidiline või füüsiline isik, kelle tegevusala on põllumajandus

Sertifitseeritud mahepõllumajandustoodang – põllumajandussaadused, mis on saadud üleminekuaja läbinud põllumajandusmaalt või sertifitseeritud maheloomakasvatusest ja mida võib märgistada mahemärgiga

Steriliseeritud piim – piim, mis on kuumutatud ja steriliseeritud hermeetiliselt suletud rikkumata kaanega pakendis või mahutis. Piim peab olema sellise säilivusega, et pärast selle suletud mahutis hoidmist 15 päeva jooksul temperatuuril +30 °C ei tohi piima kvaliteet halveneda.

Sulatatud või – või, mille piimarasvasisaldus on üle 85 massiprotsendi. Hõlmab peale sulatatud või ka muud samalaadset veetustatud võid, mida tuntakse näiteks „veetustatud või“, „veevaba või“, „võiõli“, „piimarasva“ ja „kontsentreeritud või“ nime all.

Taastatud või – võiõlist, rasvata piima kuivekstraktist ja veest valmistatud toode, mille piimarasvasisaldus on vähemalt 80%, kuid alla 90%, veesisaldus kuni 16% ja rasvata kuivaine sisaldus kuni 2%

Täispiim – kuumtöödeldud piim, mille normaliseeritud rasvasisaldus on vähemalt 3,5%

Vadak – juustu või kaseiini valmistamisel tekkiv kõrvalsaadus. Vedel vadak sisaldab naturaalseid koostisaineid (keskmiselt 4,8 massiprotsenti laktoosi, 0,8 massiprotsenti valku ja 0,2 massiprotsenti rasva), mis jäävad alles, kui piimast on eemaldatud kaseiin ja suurem osa rasva.

Vadakuvõi – vadakukoorest või vadakukoore ja koore segust valmistatud toode, mille piimarasvasisaldus on vähemalt 80%, kuid alla 90%, veesisaldus kuni 16% ja rasvata kuivaine sisaldus kuni 2%

Või – toode, mille piimarasvasisaldus on vähemalt 80%, kuid alla 90%, veesisaldus kuni 16% ja rasvata piimakuivaine sisaldus kuni 2%. Hõlmab ka väikeses koguses maitsetaimi, vürtse, lõhnaaineid jms sisaldavat võid, kui tootel on säilinud võile iseloomulikud omadused.

Või ja muud piimarasvatooted (82% või ekvivalendina) – või, naturaalne või (valmistatud pastöriseeritud koorest), taastatud või (valmistatud võiõlist, rasvata piima kuivekstraktist ja veest), vadakuvõi (valmistatud vadakukoorest või vadakukoore ja koore segust), sulatatud või ja võiõli ning muud või ekvivalendina väljendatud piimarasvatooted (k.a võideks ja võidel)

Võiõli – toode, mida valmistatakse vee ja rasvata kuivekstrakti eraldamisel piimast, koorest või võist ning mille piimarasvasisaldus on vähemalt 99,3 massiprotsenti ja veesisaldus kuni 0,5 massiprotsenti

Vähendatud rasvasisaldusega või – või, mille piimarasvasisaldus on alla 80 massiprotsendi (v.a muud rasvad, võideks ja võidel).

Ettevõte

Põllumajandustootjatelt piima esmakokkuostjad ning põllumajandus- ja toiduameti tunnustatud piimatöötlejad

Kogu Eesti

Piima kokkuost ja piimatoodete tootmine 2003–…

Mahepiimatooted 2013–…

Ei ole rakendatav

Riikliku statistika seadus.

Piimastatistikat reguleerib 2025. aastast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/2379, 23. november 2022, mis käsitleb põllumajanduse sisendite ja väljundite statistikat, ja selle alusel kehtestatud Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2023/2745, 8. detsember 2023, millega kehtestatakse eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2379 kohaldamiseks seoses loomakasvatusstatistikaga.

2024. aastani olid piimastatistika aluseks Nõukogu direktiiv 96/16/EÜ, 19. märts 1996, piima ja piimatoodete statistiliste vaatluste kohta ja Komisjoni otsus, 18. detsember 1996, millega kehtestatakse nõukogu direktiivi 96/16/EÜ (piima ja piimatoodete statistiliste vaatluste kohta) rakendussätted (97/80/EÜ).

Ei jagata

Põllumajandusvaldkonna uudistega saab tutvuda statistikaameti kodulehel rubriigis põllumajanduse uudised.

Uudiste koostamine otsustatakse jooksvalt.

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Majandus/Põllumajandus / Loomakasvatussaaduste tootmine tabelites

PM18: Piima kokkuost (kuud);

PM19: Piimatoodete tootmine (kuud);

PM178: Piima kokkuost ja piimatoodete tootmine;

PM181: Piima kokkuost;

PM1972: Mahe piimatoodete tootmine.

Uuringuga seotud andmetabeleid (PM18, PM181, PM19, PM178, PM1972) on statistikaameti andmebaasis 2024. aasta jooksul vaadatud 1791 korda, 2023. aastal 2388 korda, 2022. aastal 3150 korda, 2021. aastal 3617 korda, 2020. aastal 3240 korda, 2019. aastal 3069 korda.
Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest.
Üksikandmete kättesaadavust ja anonüümimist reguleerib statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Andmebaasi tabeli PM18 andmed on sisendiks Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/1185, 20. aprill 2017 nõuete täitmiseks regionaal- ja põllumajandusministeeriumi poolt.

Eurostatile esitatakse andmed EDAMISe kaudu, kasutades Eurostati ette antud ühtset vormi.

Riigid, kelle aastane piima kokkuost on alla miljoni tonni, edastavad põhilised piimatoodete kuulised andmed kaks korda aastas (15. augustiks N ja 15. veebruariks N + 1).

Majapidamistes toodetud ja kasutatud piima andmed edastatakse üks kord aastas 30. septembriks N + 1.

Detailsed piimatoodete andmed ja ka mahepiimatoodete andmed esitatakse üks kord aastas 30. juuniks N + 1.

Piimatöötlemisettevõtete struktuuri andmed edastatakse iga kolme aasta järel 30. septembriks N + 1.

Piimatoodanguga seotud infot esitatakse ka ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsioonile (FAO).

Piimatoodangu ja kokkuostuhindade andmed on sisendiks põllumajanduse majanduslikule arvepidamisele ja põllumajandussaaduste arvepidamisele. Lisaks kasutatakse kokkuostuhindade andmeid põllumajanduse hinnaindeksite arvutamisel.

Piima ja selle kasutamise arvepidamise metaandmeid vaadati 2024. aasta jooksul 52 korda. Arv ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.

Käsiraamat "Statistics on milk and milk products". Piimastatistika tegemisel järgitakse nimetatud käsiraamatut võimaluste piires.

Metoodikat kirjeldavad ka õigusaktid (vt "Õigusaktid ja muud kokkulepped") ning nende järgimine on kohustuslik.

Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2022/2379, 23. november 2022 koostatakse iga kolme aasta järel aruanne kasutatud metoodika ja saavutatud kvaliteedi kohta. Kvaliteediaruande kokkuvõte avaldatakse Eurostati veebilehel Animal production.

Tegemist on mitmel allikal põhineva tööga. Andmeallikad on administratiivandmed (põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet – PRIA) ning antud töö jaoks koostatud küsimustikud (1269 ja 1351). Piimatoodangu andmed saadakse tööst „Loomakasvatus ja lihatootmine“. Kvartaalsete piimatoodangu andmete allikas loomakasvatuse töös on Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontroll. Väliskaubanduse andmed saadakse tööst „Kaupade väliskaubandus“.

Piimastatistikas on kasutusel kaks küsimustikku: 1269 „Piima kokkuost ja piimatoodete tootmine (kuu)“ ja 1351 „Piimatooted (aasta)“. Küsimustikku 1351 täidavad kõik piimatoodete tootjad. Küsimustikku 1269 täidavad kõik piima kokkuostjad ja põhiliste piimatoodete tootjad. Seega üksused, kes ostavad ainult piima kokku ja ei valmista tooteid, on ainult küsimustiku 1269 „Piima kokkuost ja piimatoodete tootmine (kuu)“ töönimekirjas. Need, kes ei ole piima esmakokkuostjad ja teevad toodetest ainult jäätist või sulatatud juustu, on üksnes 1351 „Piimatooted (aasta)“ valimis.

Valimi tegemisel arvestatakse ka seda, et eraldi kogutakse andmeid üksuste kohta, kus toodetakse tooteid ja kus on oma loomad (piimalehmad, kitsed, piimalambad). Üksused ei tohiks kattuda. Alates 2022. aastast kogutakse loomadega majapidamiste andmeid põllumajandus- ja toiduameti kaudu.

Küsimustiku „Piima kokkuost ja piimatoodete tootmine (kuu)“ valimi suurus on olenevalt aastast 30–40 üksust ja küsimustiku „Piimatooted (aasta)“ valimi suurus 20–30 üksust.

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametilt (PRIA) saadakse põllumajandustootjatelt kokkuostetud piima ja koore kogus ning nendes sisalduva rasva ja valgu kogus.

Põllumajanduslikes majapidamistes kasutatud piima koguse ja toodetud piimatoodete andmed ning mahepiimatoodete andmed saadakse põllumajandus- ja toiduametist.

Aasta;

kuu

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametilt (PRIA) saadakse põllumajandustootjatelt kokkuostetud piima ja koore kogus ning nendes sisalduva rasva ja valgu kogus.

Põllumajanduslikes majapidamistes kasutatud piima koguse ja toodetud piimatoodete andmed ning mahepiimatoodete andmed saadakse põllumajandus- ja toiduametist.

Administratiivandmed saadakse e-kirjaga.

Need andmed, mida teistes andmeallikates ei ole, kogutakse küsimustikega. Andmeid kogutakse ja küsimustike laekumist jälgitakse veebipõhise andmete esitamise iseteeninduskeskkonna kaudu. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas, sisaldades juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave on statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud.

Piimastatistikas on kasutusel kaks küsimustikku: 1269 „Piima kokkuost ja piimatoodete tootmine (kuu)“ ning 1351 „Piimatooted (aasta)“. Üksused, kes ostavad ainult piima kokku ning ei valmista tooteid, on ainult küsimustiku „Piima kokkuost ja piimatoodete tootmine (kuu)“ töönimekirjas. Need, kes ei ole piima esmakokkuostjad ja teevad toodetest ainult jäätist või sulatatud juustu, on üksnes küsimustiku „Piimatooted (aasta)“ valimis.

Küsimustikus 1269 „Piima kokkuost ja piimatoodete tootmine (kuu)“ eeltäidetakse PRIA kokkuostetud lehmapiima ja koore kogus.

Küsimustikus 1351 „Piimatooted (aasta)“ eeltäidetakse küsimustikult 1269 kõigi kuude summana kokkuostetud piimatoodete kogus.

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust eelnenud perioodide, muude uuringute andmetega, administratiivsete andmeallikatega.

Andmete kogumisel rakendatavad kontrollid sisalduvad küsimustikes. Piima kokkuostukoguse osas kontrollitakse, et esitatud andmed vastaksid PRIAle esitatud kogusele. Kokkuostu maksumuse osas kontrollitakse, et selles kajastuksid kõik lepingujärgsed juurde- ja mahaarvestused. Kui osa juurde- või mahaarvestustest tehakse eelmiste kuude eest tagantjärele, siis varasemate kuude andmeid ei parandata, vaid ka lisanduvad juurde- ja mahaarvestused kajastatakse tegelikus väljamaksmise kuus. Vajaduse korral konsulteeritakse andmeesitajatega.

Piima aastaarvestuse koostamisel kontrollitakse, et piima tootmine ja kokkuost vastaksid kasutusele.

Kuuline piimastatistika koostatakse PRIA piima kokkuostu andmete ja küsimustikuga 1269 „Piima kokkuost ja piimatoodete tootmine (kuu)“ kogutud andmete põhjal.

Aastane piimastatistika koostatakse PRIA piima kokkuostu, loomakasvatuse tööst saadava piimatoodangu, väliskaubanduse andmete ja küsimustikuga 1351 „Piimatooted (aasta)“ kogutud andmete põhjal. Alates 2022. aastast kasutatakse aastase piimastatistika koostamisel põllumajandus- ja toiduameti andmeid põllumajanduslike majapidamiste piima kasutamise kohta.

Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse väärtuste imputeerimist vastavalt etteantud eeskirjadele. Aruande esitamata jätnud majapidamiste arvestamisel kasutatakse eelnenud perioodi andmeid.

Need muutujad, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks, arvutatakse. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda mitu korda, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel. Kokkuostetud piima keskmine hind arvutatakse maksumuse ja koguse alusel, piimatoodete tootmisel kasutatud piima ja lõssi kogus arvutatakse rasva- ja valgusisalduse alusel.

Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile ja erinevate statistiliste mõõdikute (nt keskmine) arvutamine.

Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.

Kuna üldkogumi objekte küsitletakse kõikselt, siis kaale ei arvutata.

Mahepiimatoodete andmed saadakse põllumajandus- ja toiduametist.

Ei arvutata

Ei korrigeerita

Ei korrigeerita