Piim ja selle kasutamise arvepidamine
Kokkuostetud piima kogus ja maksumus; eliitsordi, kõrgema sordi ja esimese sordi piima kogus ning piimarasva ja piimavalgu kogus; toodetud piimatooted Piimatoodete tootmiseks kasutatav piim, lõss ja piimarasv | |
Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008) Kombineeritud nomenklatuur (Intrastat) (KN) | |
Eesti põllumajandustootjatelt piima esmakokkuostjad ning Põllumajandus- ja Toiduameti poolt tunnustatud piimatöötlejad | |
Ettevõte – ettevõte koosneb ühest või mitmest äriühingust (aktsiaseltsist, osaühingust, usaldusühingust, täisühingust, tulundusühistust) või välismaa äriühingu filiaalist või füüsilisest isikust ettevõtjast. Hapendatud piim – piimatoode, mille pH on 3,8 kuni 5,5. Hõlmab jogurtit, joogijogurtit, maitsestatud jogurtit, kuumtöödeldud fermenteeritud piima ja muid tooteid; bifidus’e juuretiskultuuridel põhinevaid või neid sisaldavaid tooteid; lisaainetega või ilma nendeta hapendatud piima, mis sisaldab suhkrut ja/või magusaineid. Joogipiim – lisaaineteta toorpiim, täispiim, madala rasvasisaldusega piim ja lõss, ka vitamiinilisanditega piim. Vahetult tarbimiseks ette nähtud piim, mis on üldjuhul pakendatud kuni kaheliitrisesse pakendisse. Juust – värske või laagerdatud (pool)tahke toode, mis on saadud piima, lõssi, madala rasvasisaldusega piima, koore, vadakukoore või petipiima või nende kombinatsiooni kalgendamisel laabiga või muude asjakohaste kalgendusainetega ja selle tulemusel saadud vadaku osalisel eraldamisel (k.a taimerasva sisaldav juustulaadne toode). Hõlmab lehmapiimast valmistatud juustu, k.a kohupiim (värske juust). Kohupiim (värske juust) – hapendatud piimast valmistatud toode, millest on nõrutades või surudes eraldatud suur osa vadakust ning milles võib kuni 30 massiprotsenti olla suhkur ja puuviljalisandid. Hõlmab kohupiima (v.a pulbrina), kodujuustu, toorjuustu, kohukest, mozzarella’t ja vadakujuustu (valmistatud kontsentreeritud vadakust, millele on lisatud piima või piimarasva). Kokkuost – Eesti põllumajandustootjatelt kokkuostetud piim. Kokkuostetud piima maksumus – maksumus ilma käibemaksu ja transpordikuludeta. Koor – töödeldud koor piimatööstuseväliseks kasutamiseks (toiduks, tooraineks, šokolaadi, jäätise jms tootmiseks). Hõlmab ka kuumtöödeldud, hapendatud, kartongpakendis või konserveeritud koort. Koorepulber – piimapulber, mille piimarasvasisaldus on vähemalt 42 massiprotsenti. Kuumtöötlemine – pastöriseerimine, steriliseerimine või kõrgkuumutamine. Kõrgkuumutatud piim – piim, mis on valmistatud lühiajalisel katkematul kõrgel temperatuuril (vähemalt 1 sekundi jooksul vähemalt 135 °C) kuumutamisel. Lõss – kuumtöödeldud piim, mille rasvasisaldus on kuni 0,5%. Lõssipulber – piimapulber, mille piimarasvasisaldus on kuni 1,5 massiprotsenti. Madala rasvasisaldusega piim – kuumtöödeldud piim, mille rasvasisaldus on üle 0,5% ja alla 3,5%. Madala rasvasisaldusega piimapulber – piimapulber, mille piimarasvasisaldus on üle 1,5 massiprotsendi ja alla 26 massiprotsendi. Naturaalne või – pastöriseeritud koorest valmistatud toode, mille piimarasvasisaldus on vähemalt 80%, kuid alla 90%, veesisaldus kuni 16% ja rasvata kuivaine sisaldus kuni 2%. Pastöriseeritud piim – piim, mis on valmistatud kõrgtemperatuuril (vähemalt 15 sekundit 71,7 °C või muu samaväärne kombinatsioon) lühiajalisel töötlemisel või pastöriseerimisprotsessi tulemusel (kasutatakse kõrgtemperatuuriga võrdväärse toimega aja ja temperatuuri kombinatsioone). Petipiim – kõrvalsaadus (ka hapu või hapustatud), mis tekib piima või koore töötlemisel võiks (pideva kloppimise ja tahke rasva eraldamise tulemusel). Lisaainetega petipiim kuulub piimapõhiste jookide hulka. Piimatoodete tootmine – värskest lehmapiimast või lõssist valmistatud piimatooted tootmisväliseks tarnimiseks. Topelt arvestuse vältimiseks ei võeta arvesse Eesti piimatöötlemise ettevõtetes teiste toodete valmistamiseks kasutatavaid vahetooteid. Piimatoodete tootmisel toorainena kasutatud piima ja lõssi kulu on arvestuslik, lähtudes piimarasva ja -valgu kogusest tootes. Põllumajandustootja – juriidiline või füüsiline isik või selliste isikute rühm, kelle ettevõte asub Eestis ja kelle tegevusala on põllumajandus. Steriliseeritud piim – piim, mis on kuumutatud ja steriliseeritud hermeetiliselt suletud rikkumata kaanega pakendis või mahutis. Piim peab olema sellise säilivusega, et pärast selle suletud mahutis hoidmist 15 päeva jooksul temperatuuril +30 °C ei tohi piima kvaliteet halveneda. Sulatatud või – või, mille piimarasvasisaldus on üle 85 massiprotsendi. Hõlmab peale sulatatud või ka muud samalaadset veetustatud võid, mida tuntakse näiteks „veetustatud või“, „veevaba või“, „võiõli“, „piimarasva“ ja „kontsentreeritud või“ nime all. Taastatud või – võiõlist, rasvata piima kuivekstraktist ja veest valmistatud toode, mille piimarasva¬sisaldus on vähemalt 80%, kuid alla 90%, veesisaldus kuni 16% ja rasvata kuivaine sisaldus kuni 2%. Täispiim – kuumtöödeldud piim, mille normaliseeritud rasvasisaldus on vähemalt 3,5%. Vadak – juustu või kaseiini valmistamisel tekkiv kõrvalsaadus. Vedel vadak sisaldab naturaalseid koostisaineid (keskmiselt 4,8 massiprotsenti laktoosi, 0,8 massiprotsenti valku ja 0,2 massiprotsenti rasva), mis jäävad alles, kui piimast on eemaldatud kaseiin ja suurem osa rasva. Vadakuvõi – vadakukoorest või vadakukoore ja koore segust valmistatud toode, mille piimarasva¬sisaldus on vähemalt 80%, kuid alla 90%, veesisaldus kuni 16% ja rasvata kuivaine sisaldus kuni 2%. Või – toode, mille piimarasvasisaldus on vähemalt 80%, kuid alla 90%, veesisaldus kuni 16% ja rasvata piimakuivaine sisaldus kuni 2%. Hõlmab ka väikeses koguses maitsetaimi, vürtse, lõhnaaineid jms sisaldavat võid, kui tootel on säilinud võile iseloomulikud omadused. Või ja muud piimarasvatooted (82%-lise või ekvivalendina) – või, naturaalne või (valmistatud pastöriseeritud koorest), taastatud või (valmistatud võiõlist, rasvata piima kuivekstraktist ja veest), vadakuvõi (valmistatud vadakukoorest või vadakukoore ja koore segust), sulatatud või ja võiõli ning muud või ekvivalendina väljendatud piimarasvatooted (k.a võideks ja võidel). Võiõli – toode, mida valmistatakse vee ja rasvata kuivekstrakti eraldamisel piimast, koorest või võist ning mille piimarasvasisaldus on vähemalt 99,3 massiprotsenti ja veesisaldus kuni 0,5 massiprotsenti. Vähendatud rasvasisaldusega või – või, mille piimarasvasisaldus on alla 80 massiprotsendi (v.a muud rasvad, võideks ja võidel). | |
Ettevõte | |
Eesti põllumajandustootjatelt piima esmakokkuostjad ning Põllumajandus- ja Toiduameti poolt tunnustatud piimatöötlejad FREIM Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt piima kokkuostjate loend ning Põllumajandus- ja Toiduametilt tunnustatud piimatöötlejate loend | |
Kogu Eesti | |
2003–… | |
Ei ole rakendatav |
OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID Nõukogu direktiiv 96/16/EÜ, 19. märts 1996, piima ja piimatoodete statistiliste vaatluste kohta MUUD ÕIGUSAKTID Komisjoni otsus, 18. detsember 1996, millega kehtestatakse nõukogu direktiivi 96/16/EÜ (piima ja piimatoodete statistiliste vaatluste kohta) rakendussätted (97/80/EÜ) MUUD KOKKULEPPED Puuduvad |
Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest. | |
Konfidentsiaalsete andmete käitlemist reguleerib Statistikaameti kogutud ja töödeldud andmete kaitse kord. Täpsemalt Statistikaameti kodulehel rubriigis Õigusaktid. |
Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu). | |
Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00. |
Ei avaldata | |
Ei avaldata | |
Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Majandus / Põllumajandus / Põllumajandussaaduste tootmine / Loomakasvatussaaduste tootmine“ tabelites: PM178: Piima kokkuost ja piimatoodete tootmine PM18: Piima kokkuost (kuud) PM19: Piimatoodete tootmine (kuud) | |
Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord. | |
Andmed on sisendiks statistikatööle 21207 „Põllumajanduse majanduslik arvepidamine“ ja 21213 „Põllumajandussaaduste arvepidamine“. | |
Nõukogu direktiiv 96/16/EÜ piima ja piimatoodete statistiliste vaatluste kohta http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CONSLEG:1996L0016:20090420:EN:PDF Komisjoni otsus 97/80/EÜ, millega kehtestatakse nõukogu direktiivi 96/16/EÜ (piima ja piimatoodete statistiliste vaatluste kohta) rakendussätted http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CONSLEG:1997D0080:20050407:EN:PDF | |
Eurostatile esitatud kvaliteediaruanne vastavalt direktiivis 96/16/EÜ sätestatule |
Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest. | |
Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks. |
Maaeluministeerium | |
Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. | |
Metoodika ja korraldus on vastavuses nõukogu direktiivi 96/16/EÜ nõuetega. |
Andmed on võrreldavad teiste Euroopa Liidu riikide andmetega, sest kasutatakse ühtset metoodikat. | |
Andmed on ajaliselt võrreldavad. | |
Andmed on tihedalt seotud põllumajanduse valdkonna muu statistikaga. Valdkonnaülene sidusus on tagatud, kasutades erinevate allikate samu näitajaid. Piimatoodangu ja piima kokkuostuhinna andmed on sisendiks põllumajanduse majandusarvestusele ning piimatoodete toodangu andmed põllumajandussaaduste arvepidamisele (koguseline arvepidamine). Sisendina kasutatakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) ja väliskaubanduse andmeid. | |
Andmete sisemise sidususe tagab ühtse metoodika kasutamine nii andmete kogumisel kui andmete agregeerimisel. Kõrgema taseme koondandmed arvutatakse detailsete andmete alusel vastavalt määratud protseduuridele. |
Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted. | |
Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel või järgmise kuu andmete valmimisel. Korrigeeritakse üksikuid eelnenud perioodide näitajaid. |
UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED Objektide arv üldkogumis on 42. Vaadeldakse kõikselt. ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist saadakse piima kokkuostu andmed. LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST Kasutatakse statistikatöö 21203 „Loomakasvatus ja lihatootmine“ ja 22303 „Kaupade väliskaubandus“ andmeid. | |
Aasta Kuu | |
Andmeid kogutakse ja küsimustike laekumist jälgitakse elektroonilise andmete esitamise kanali eSTAT kaudu. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas, sisaldades juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave asub Statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud. Andmeid kogutakse riikliku statistika kuuküsimustikuga „Piima kokkuost ja piimatoodete tootmine“ ja aastaküsimustikuga „Piimatooted“. PRIA andmed saadakse e-postiga. | |
Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust eelnenud perioodide, muude uuringute andmetega, administratiivsete andmeallikatega. | |
Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse hinnangute imputeerimist vastavalt etteantud eeskirjadele. Aruande esitamata jätnud majapidamiste arvestamisel kasutatakse eelnenud perioodi andmeid. Arvutatakse muutujad, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda mitu korda, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel. Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile ja erinevate statistiliste mõõdikute (nt keskmine) arvutamine. Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist. | |
Ei korrigeerita |