Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel oli selle aasta kolmandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 13 190 vaba ametikohta, mida on 15% rohkem kui aasta varem samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist üle 5000 inimese.

Statistikaameti andmetel peatus 2023. aasta märtsis majutusettevõtetes ligi 226 000 turisti, mis on 18% rohkem kui aasta varem samas kuus. Ööpäev majutusettevõttes kallines aastaga keskmiselt 15%.

Statistikaameti andmetel oli eelmise aasta neljandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 11 289 vaba ametikohta, mis on 1,7% rohkem kui 2021. aastal samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist vähem kui 7000 inimest.

Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted kolmandas kvartalis siin ja välisriikides kokku püsivhindades 3% vähem kui aasta varem samal perioodil. Kohalikul turul vähenes ehitusmaht 4%.

Statistikaameti andmetel jäi tarbijahinnaindeks septembris võrreldes augustiga samale tasemele ning tõusis võrreldes eelmise aasta septembriga 4,2%. Mulluse septembriga võrreldes olid kaubad 5,7% ja teenused 1,3% kallimad.

Eesti majandust iseloomustav näitaja sisemajanduse koguprodukt (SKP) oli 2022. aastal jooksevhindades 36 miljardit eurot. Möödunud aastal loodi 60% kogulisandväärtusest (rahalises väljenduses toodang, millest on maha arvatud vahetarbimine) Harjumaal. Antud näitaja on viie aasta võrdluses aeglaselt, aga järjepidevalt vähenenud ja seda eelkõige Tallinna osakaalu kahanemise ning Tartumaa osakaalu järjepideva suurenemise tõttu.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2023. aasta märtsis püsivhindades 12,6% vähem toodangut kui 2022. aasta samas kuus. Toodang vähenes kõigis kolmes sektoris: energeetikas 18,5%, töötlevas tööstuses 11,9% ning mäetööstuses 14,9%.

Statistikaameti andmetel oli 2023. aasta teises kvartalis töötuse määr 6,7%, tööhõive määr 69,2% ja tööjõus osalemise määr 74,2%.

Seoses eriolukorraga kutsuvad paljud Eesti ettevõtted tarbima kodumaist kaupa ja toetama siinset ettevõtlust. Lähikuudel selgub, kas ja kui palju mõjutab kriisisituatsioon meie omatoodete eksporti. Millised on peamised kaubad, mida välismaale müüakse ja millised riigid veel maailmas eelistavad eestimaist?

Rahvaloendusega seoses tulevad käibele igapäevaelus võõrana tunduvad mõisted nagu leibkond, tuumpere, partner ja veel ka niisugune veider mõiste nagu mittepereleibkond. Mis on kõigi nende mõistete sisu ja milleks neid tarvis on?