Otsingu tulemused

Statistikaameti juhtivanalüütiku Piret Puki sõnul näitavad statistikaameti andmed, et viimastel aastatel on turism Eestis uue hoo sisse saanud. “2024. aastal peatus Eesti majutusettevõtetes 3,6 miljonit turisti, keda on 200 000 võrra enam kui ülemöödunud aastal,” rääkis Pukk. Samas oli möödunud aastal turiste 5% võrra vähem kui kriisieelsel 2019. aastal, kui majutusettevõtetes oli ajalooliselt enim turiste ehk ligikaudu 3,8 miljonit. 2020. aasta tõi liikumispiirangud ja suure languse turismiäris ning tol aastal peatus Eesti majutuskohtades alla 2 miljoni turisti. 1238 majutuskohta, 24 500 tuba

Statistikaamet alustas väliskaubanduse kauba saabumise küsimustiku asendamist teistest riikidest laekuvate andmetega. Alates 2024. aasta juunist ei lisata Intrastati kauba saabumise küsimustiku valimisse uusi majandusüksuseid, mis ületavad 2024. aasta statistilise läve. Need andmed võetakse teistelt Euroopa Liidu (ELi) liikmesriikidelt saadud detailandmetest.

Statistikaameti andmetel peatus juulis Eesti majutusettevõtetes 346 000 turisti, kes veetsid siin 652 000 ööd. Eelmise aastaga võrreldes oli külastajaid kolmandiku võrra vähem, kuid eelnevate kuude võrdluses nende arv kasvas.

Märtsis on statistikaameti ja Raadio Kuku koostöös eetris esimene statistikal põhinev ja seda selgitav saade. Saates "Elus arvud" ärkavad arvud ellu ja saame teada, kuidas meie mõjutame statistikat ja kuidas statistika mõjutab meid.

„Kolmandas kvartalis oli nii vabade kui ka hõivatud ametikohtade koguarv veidi alla 604 000 ja neist enamik olid töötleva tööstuse, kaubanduse ning hariduse tegevusaladel,“ ütles statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk. Vabad ametikohad moodustasid koguarvust 1,6% ning neid oli kõige rohkem hariduse (1674), kaubanduse (1322), avaliku halduse ja riigikaitse (1278) tegevusaladel. Suurim töölt lahkunute arv oli hulgi- ja jaekaubanduses, värvati enim hariduses Tööandja algatusel töölt lahkunud inimeste arv ehk 5819 jäi kolmandas kvartalis samale tasemele kui 2023. aastal. Sellisel viisil töölt

Elukindlustuse väljamakseid tehti 2025. aasta esimeses kvartalis 17,1 miljoni euro eest ehk 1,1% rohkem kui 2024. aasta esimeses kvartalis. Statistikaameti analüütik Egle Loorits selgitas, et kahjukindlustuse väljamaksed on õnnetuse tagajärjel väljamakstud hüvitiste summad, mis on aasta aastalt suurenenud ja nii ka selle aasta esimeses kvartalis. „Kahjukindlustuse väljamakseid tehti esimeses kvartalis 90,8 miljoni eurot eest ehk 1,2% rohkem kui 2024. aasta esimeses kvartalis,“ lisas Loorits. Tuntumad kahjukindlustuse liigid on liiklus-, reisi- ja kodukindlustus. Enim suurenes haiguskindlustuse

Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, harmoneeritud indeks võtab aga arvesse ka turiste ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised index of consumer prices). Statistikaameti tarbijahindade tiimijuht Lauri Veski: „Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnangu tõlgendamisel tuleb olla ettevaatlik, eriti jaanuaris, kus ei ole veel paigas kõik vajalikud kaalud.“ Tarbijahinnaindeksi jaanuari andmed avaldab statistikaamet 7. veebruaril. Harmoneeritud tarbijahinnaindeksi andmed 21. veebruaril. Tutvu kiirhinnanguga ka statistikaameti

Statistikaameti tarbijahindade tiimijuhi Lauri Veski sõnul oli tarbijahindade harmoneeritud indeksi suurimaks mõjutajaks nii kuu kui ka aasta võrdluses elektri börsihind. „Aasta võrdluses on kasvanud peaaegu kõikide kaubagruppide ja teenuste hinnad. Ainsaks erandiks on riided ja jalatsid, mis olid 1,6% odavamad,“ ütles Veski. Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, harmoneeritud indeks aga võtab arvesse ka turiste ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised index of consumer prices). Tarbijahinnaindeksi veebruari andmed avaldab

Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2020. aasta kolmandas kvartalis võrreldes teise kvartaliga 2,3% ja võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga 3,9%.

Statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuht Lauri Veski ütles, et viimati oli tarbijahinnaindeksi aastane tõus sarnasel tasemel 2025. aasta jaanuaris, kui tarbijahinnaindeks tõusis 3,9%. „Võrreldes detsembriga mõjutasid 2026. aasta jaanuaris tarbijahinnaindeksi tõusu peamiselt elekter, toit ja alkohol. Elektri börsihind tõusis jaanuaris erakordselt kõrgele, mistõttu tõusis elektrihinnaindeks detsembriga võrreldes 22,2%. Toidukaubad kallinesid jaanuaris 2,3%, millest enim mõjutasid indeksi tõusu köögiviljade 11,1% ning liha ja lihatoodete 2% kallinemine. Alkoholi 5,3% hinnatõusu taga