Otsingu tulemused

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuhi Eveli Šokmani sõnul mõjutas tootjahinnaindeksit võrreldes 2023. aasta septembriga enim hinnalangus elektri- ja soojusenergiaga varustamises ning kütteõlide tootmises. „Vastupidist mõju avaldas puittoodete tootmise ja puidutöötlemise, masinate ja seadmete remondi ning elektroonikaseadmete tootmise hinnatõus. Töötlevas tööstuses kokku oli hinnatõus 0,8%, toiduainete tootmises aga hinnalangus 0,8%,“ tõi Šokman välja. Võrreldes selle aasta augustiga mõjutas indeksit septembris samuti eelkõige hinnalangus elektri- ja soojusenergiaga varustamises

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helle Bunderi sõnul on töötleva tööstuse toodangu mahud sellel aastal võrreldes eelmisega kõik kuud suurenenud. „Kuigi andmed viitavad kasvule, siis suurt hoogustumist veel ei paista. Head märgid on, et kolm kuud järjest on kasvanud elektroonikatööstuse mahud ning augustis kasvas osatähtsuselt suurim tegevusala puidutöötlemine,“ tõi Bunder välja. Augustis suurenes tööstustoodangu maht kahes kolmandikus töötleva tööstuse tegevusalades. Olulisematest tegevusaladest kasvas toiduainete (6,6%), arvutite ja elektroonikaseadmete (3,3%) ning ehitusmaterjalide (5,2%)

Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunder ütles, et septembris mõjutas aastases võrdluses mäetööstuse toodangu kasvu peamiselt turbatööstus, energeetika mahtude suurenemise taga oli aga elektritootmise kasv. „Töötlevas tööstuses vähenes tööstustoodangu maht pisut rohkem kui pooltes töötleva tööstuse tegevusalades, olulisematest tööstusharudest kahanes 11% puidutöötlemine ning 13,5% mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine,“ täpsustas Bunder. Veel vähenes olulistest töötleva tööstuse harudest ehitusmaterjalide (4,5%) tootmine ning väike kahanemine (0,8%) oli täheldatav ka

Energeetika sektoris kahanes juulis elektri tootmine koguseliselt (MWh) 19,9% ning soojuse tootmine 7,2%. Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunder ütles, et elektrienergia toodangu vähenemise taga oli juulis omatoodangu asendumine importtoodanguga. „Elektrienergia sissevedu suurenes juulis oluliselt seoses Estlink 2 ühenduse taastumisega tänavu juuni lõpus,“ selgitas Bunder. Juulis suurenes tööstustoodangu maht pooltes töötleva tööstuse tegevusalades. Kasvu vedasid metalli- ja elektroonikatööstus. Täpsemalt suurenes metalltoodete (1,9%), arvutite ja elektroonikaseadmete (7,6%) ning

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helle Bunderi sõnul kasvas juunis tööstustoodangu maht rohkem kui pooltes töötleva tööstuse tegevusalades, sealhulgas enamikes suuremates tegevusalades. „Olulisematest tööstusharudest kasvas puidutöötlemine (4,0%), metalltoodete (10,2%), arvutite ja elektroonikaseadmete (8,0%) ja elektriseadmete (3,2%) tootmine. Suurema osatähtsusega tööstusharudest kahanes toiduainete (5,1%) ning kummi- ja plasttoodete (4,7%) tootmine,“ ütles analüütik. Kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi 2025. aasta juunis 64,8% välisturule. Võrreldes 2024. aasta juuniga kasvas töötlevas

„Iga terviseuuringus osaleja panus aitab kujundada tervemat ühiskonda. Uuring annab kõige põhjalikuma pildi selle kohta, milline on Eesti rahva tervis. Samal ajal aitavad selle tulemused kujundada ühiskonda, kus terve ja tervislikult elatud elu on kättesaadav kõigile inimestele,“ sõnas statistikaameti juhtivanalüütik Karina Valma. „Andmete abil saab ülevaate, kui palju on inimesi, kes oma tervise tõttu kõige enam tuge vajavad ning millistest teenustest on suurim puudus. Nii saame kujundada tõhusamat tervise- ja sotsiaalsüsteemi, vähendada ebavõrdsust ning toetada tervena vananemist,“ kirjeldas

Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunder selgitas, et erinevalt aprillist, kus kasvu näitasid enamik suurematest töötleva tööstuse tegevusaladest, kasvas mais tööstustoodangu maht vaid paaris suuremas tegevusalas. „Olulisematest tööstusharudest kasvasid vähesel määral ehk mõlemad alla protsendi puidutöötlemine (0,6%) ja toiduainete tootmine (0,3%). Suurema osatähtsusega tööstusharudest kahanes metalltoodete (5,4%), elektriseadmete (3,9%) ning arvutite ja elektroonikaseadmete (12,6%) tootmine,“ ütles ta. Kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi tänavu mais 65,5% välisturule. Võrreldes 2024

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helle Bunderi sõnul näitavad aprilli andmed, et töötleva tööstuse toodangu kasv on muutunud laiapõhjaliseks. „Aprillis suurenes tööstustoodangu maht enamikes töötleva tööstuse tegevusalades. Olulisematest tööstusharudest kasvas puidutöötlemine (3,1%), elektriseadmete (7,3%), metalltoodete (6,6%) ja toiduainete tootmine (6,1%),“ tõi Bunder välja. Suurema osatähtsusega tööstusharudest kahanes keemiatoodete (7,6%) ning arvutite ja elektroonikaseadmete (3,2%) tootmine. Kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi 2025. aasta aprillis 65,2% välisturule. Võrreldes 2024

Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunder tõi välja, et esimeses kvartalis võis igas kuus täheldada töötleva tööstuse toodangumahu pisikest kasvu. „Alates 2022. aasta suvest madalseisus olnud töötlev tööstus näitas esimesi paranemismärke mullu oktoobris ja novembris. See aasta on samuti alanud positiivselt,“ selgitas Bunder. Märtsis kasvas tööstustoodangu maht rohkem kui pooltes töötleva tööstuse tegevusalades. Olulisematest tööstusharudest suurenes elektriseadmete (15,5%), metalltoodete (6,9%) ning kummi- ja plasttoodete (8,2%) tootmine, vähesel määral ka toiduainete tootmine (0,4%)

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimi analüütiku Jelena Jurkova sõnul langes tööstustoodangu tootjahinnaindeks aastases võrdluses kolmandat kuud järjest. „Võrreldes 2024. aasta augustiga mõjutas indeksit enim elektrienergia ja kütteõlide tootmise hinnalangus. Vastupidist mõju avaldas puidutöötlemise ja puittoodete ning toiduainete tootmise hinnatõus,“ rääkis Jurkova. Töötleva tööstuse tegevusaladel kokku oli hinnalangus 0,1%, samas jätkus toiduainete tootmise hinnatõus, mis oli aastases võrdluses 3,7%. Võrreldes juuliga mõjutas augustis tootjahinnaindeksit eelkõige hinnatõus