Otsingu tulemused

Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, harmoneeritud indeks võtab arvesse ka turistide tehtud kulutusi ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised index of consumer prices). Statistikaameti tarbijahindade tiimijuhi Lauri Veski sõnul tõusid esialgsel hinnangul augustis hinnad kõikides suuremates valdkondades. „Ainsana langesid hinnad toitlustuses ja majutuses – seda just majutusteenuste tõttu,“ lisas Veski. Augusti tarbijahinnaindeksi andmed avaldab statistikaamet 5. septembril . Tarbijahindade harmoneeritud indeksi augusti andmed

Statistikaameti sotsiaalstatistika tiimijuht Eveli Voolens selgitas, et hõivatud ametikohtade arvu ja tööjõu liikumise hindamiseks kasutab statistikaamet maksu- ja tolliameti töötamise registri andmeid. Andmeid vabade ametikohtade kohta kogub statistikaamet aga küsimustikuga. Vabade ametikohade määr oli 2025. aasta kolmandas kvartalis 1,6% Kolmandas kvartalis oli vabade ja hõivatud ametikohtade koguarv 588 494. Vabu ametikohti oli enim hariduses (2025) ning hulgi- ja jaekaubanduses (1264). Hõivatud ametikohti oli kõige rohkem töötlevas tööstuses (98 095), millele järgnes hulgi- ja jaekaubandus

Eestis elatakse suuresti linnades, aga kas tead, kus elab kõige rohkem inimesi? Kuidas on muutunud sündimus ja kui palju on Eestis emasid? Mitu last siin elab ja millised on kõige populaarsemad nimed? Üha enam inimesi ei saa endale lubada ootamatuid kulutusi, aga kas ka kultuuri nautimine on muutunud keerulisemaks? Need ja paljud muud üllatavad avastused aitavad paremini mõista elu meie pisikeses, ent tublis riigis.

Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2023. aasta teises kvartalis 1873 eurot ehk 12,4% kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal. Mediaanpalk oli teises kvartalis 1524 eurot.

Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, harmoneeritud indeks võtab arvesse ka turistide tehtud kulutusi ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised index of consumer prices). „Võrreldes eelmise kuuga näeme hinnatõusu kõikides suuremates valdkondades peale riiete ja jalatsite ning toitlustuse ja majutuse. Hinnatõusu mõjutas muu hulgas juulis tõusnud käibemaks ning tubaka- ja bensiiniaktsiis,“ selgitas statistikaameti tarbijahindade tiimijuht Lauri Veski. HICP on kiirhinnang, mis juuli hindade kohta laekuvate andmete alusel täpsustub. Juuli

Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, praegune harmoneeritud indeks aga võtab arvesse ka turiste ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised index of consumer prices). „Lisaks toidukaupade hinnatõusule andis esialgse hinnangu kohaselt tooni puhkusereiside ja majutuse hinnatõus, kuid need on tõenäoliselt ajutise iseloomuga. Vastupidist mõju avaldasid indeksile aga madalamad eluasemekulud ning riiete ja jalatsite hinnad,“ märkis statistikaameti tarbijahindade tiimijuht Lauri Veski. Tarbijahinnaindeksi juuni andmed avaldab statistikaamet 7

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak tõi välja, et alates eelmise aasta detsembrist kasvanud jaekaubandusettevõtete müügimaht hakkas augustis kahanema. „Müügimahu vähenemist mõjutasid nii tööstuskaupade kui ka toidukaupade kauplused. Enim just toidukaupade kauplused, kus müügimaht kahanes eelmise aasta augustiga võrreldes 5%,“ lisas Pihlak. Tööstuskaupade kaupluste müügimaht hakkas augustis vähenema ning kahanes eelmise aasta sama ajaga võrreldes 2%. Tööstuskaupadest kõige rohkem ehk 14% vähenes müügimaht posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes. „Siin tuleb tähele panna

Sageli on keeruline vahet teha töökiusul, väärkohtlemisel ning tavapärasel suhtlusel kollektiivis. On neid, kes tajuvad juhi või kolleegi kriitilisi märkuseid töökiusamisena ka siis, kui see seda tegelikult ei ole. Samas on neid, kes kannatavad aastaid töökiusamise ja -vägivalla all, kuid eitavad seda. Kuidas saada aru, kas ebamugava juhtumi puhul kollektiivis on tegemist väärkohtlemisega?

Korras andmeid on lihtsam kasutada ja leida, samuti on neid lihtsam asutuste vahel jagada, et maksimeerida andmetest saadavat kasu. See aga eeldab, et asutustel on oma andmetest hea ülevaade ning andmed on piisava täpsusega kirjeldatud ja katalogiseeritud. Kvaliteetselt hallatud andmed loovad tugeva aluse, millele on omakorda võimalik rajada innovaatilisi tehisaru- ja masinõppelahendusi, mis suurendavad andmete kättesaadavust ja kasu veelgi.

Järgmisel aastal kogub statistikaamet infot 77 küsimustikuga, mis hõlmavad väga eriilmelisi valdkondi – keskkonnast turismini ja põllumajandusest palkadeni. Mida täpsemad andmed statistikaametisse jõuavad, seda adekvaatsema ja usaldusväärsema pildi annavad need Eesti majanduse ja ühiskonna käekäigu kohta. Siin on oluline iga ettevõtja panus – väikestest suurteni. Halduskoormuse vähendamine on statistikaameti prioriteet Mõistagi tähendab aruannete täitmine ettevõtjatele olulist ajakulu. Statistikaameti peadirektori asetäitja Kaido Paabusk ütles, et statistika tegemisel kasutatakse