Otsingu tulemused

Statistikaameti juhtivanalüütik Anton Kardakovi sõnul on esialgsetel andmetel kogu kasutatava põllumajandusmaa suurus tänavu 983 400 hektarit, mis on mullusega võrreldes jäänud suuresti samaks. „980 600 hektarit on kasutuses suuremates põllumajanduslikes üksustes ja registreeritud PRIAs ning ülejäänud veidi rohkem kui 2800 hektarit tuleb kokku koduaedadest,“ selgitas Kardakov. Analüütik ütles, et teraviljakasvupind on aastaga vähenenud 2000 hektari võrra, ilmselt haljassöödaks koristatava vilja arvelt. Teravilja kasvupinnast 62% moodustab taliteravili ja 38% suviteravili. Nii kõrge ei ole

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak tõi välja, et alates eelmise aasta detsembrist kasvanud jaekaubandusettevõtete müügimaht hakkas augustis kahanema. „Müügimahu vähenemist mõjutasid nii tööstuskaupade kui ka toidukaupade kauplused. Enim just toidukaupade kauplused, kus müügimaht kahanes eelmise aasta augustiga võrreldes 5%,“ lisas Pihlak. Tööstuskaupade kaupluste müügimaht hakkas augustis vähenema ning kahanes eelmise aasta sama ajaga võrreldes 2%. Tööstuskaupadest kõige rohkem ehk 14% vähenes müügimaht posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes. „Siin tuleb tähele panna

Statistikaameti sotsiaalstatistika tiimijuht Eveli Voolens selgitas, et hõivatud ametikohtade arvu ja tööjõu liikumise hindamiseks kasutab statistikaamet maksu- ja tolliameti töötamise registri andmeid. Andmeid vabade ametikohtade kohta kogub statistikaamet aga küsimustikuga. Vabade ametikohade määr oli 2025. aasta kolmandas kvartalis 1,6% Kolmandas kvartalis oli vabade ja hõivatud ametikohtade koguarv 588 494. Vabu ametikohti oli enim hariduses (2025) ning hulgi- ja jaekaubanduses (1264). Hõivatud ametikohti oli kõige rohkem töötlevas tööstuses (98 095), millele järgnes hulgi- ja jaekaubandus

Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2023. aasta neljandas kvartalis 1904 eurot, mis on 9,7% kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal. Terve aasta lõikes oli 2023. aasta brutokuupalk keskmiselt 1832 eurot, mis on 11,3% kõrgem võrreldes 2022. aasta brutokuupalgaga. Mediaanpalk oli 2023. aasta neljandas kvartalis 1578 eurot ja 2023. aasta lõikes tervikuna 1501 eurot.

Milliste tegevusalade toetamine võiks anda suuremat kasu Eesti majandusele? Mis on esimesed märgid majanduses toimuva hakkavate muutuste kohta? Aga mille põhjal otsustatakse, millised tegevusalad vajavad riigi tuge? Just sellistele küsimustele aitavad vastata statistikaameti avaldatavad ettevõtete majandusnäitajad.

Ettevõtte kompleksne majandusaasta aruanne (EKOMAR) on kõige mahukam ja olulisem aasta andmeid hõlmav statistikatöö. EKOMARi andmed on makromajanduse statistika ja põllumajanduse arvepidamise sisendiks ning leiavad kasutust tootjahindade- ja keskkonnastatistika tegemisel. Statistikaameti majandus- ja keskkonnastatistika osakonna juhataja Kaire Raasik rõhutas, et saadud andmed aitavad hinnata, kuidas meie ettevõtjatel ja Eesti majandusel tervikuna läheb. „Ettevõtete majandusnäitajate põhjal saab jälgida ettevõtete finantsseisundit, selgitada välja majanduse trendid ja teha otsuseid

Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, praegune harmoneeritud indeks aga võtab arvesse ka turiste ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised index of consumer prices). „Esialgsel hinnangul mõjutasid aprilli tarbijahindade harmoneeritud indeksit enim kallinenud tervishoiuteenused ja toit, teisalt odavamad eluasemekulud,“ tõi statistikaameti tarbijahindade tiimijuht Lauri Veski välja. Tarbijahinnaindeksi aprilli andmed avaldab statistikaamet 8. mail. Tarbijahindade harmoneeritud indeksi andmed 16. mail. Tutvu kiirhinnanguga ka

Energeetika sektoris kahanes juulis elektri tootmine koguseliselt (MWh) 19,9% ning soojuse tootmine 7,2%. Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunder ütles, et elektrienergia toodangu vähenemise taga oli juulis omatoodangu asendumine importtoodanguga. „Elektrienergia sissevedu suurenes juulis oluliselt seoses Estlink 2 ühenduse taastumisega tänavu juuni lõpus,“ selgitas Bunder. Juulis suurenes tööstustoodangu maht pooltes töötleva tööstuse tegevusalades. Kasvu vedasid metalli- ja elektroonikatööstus. Täpsemalt suurenes metalltoodete (1,9%), arvutite ja elektroonikaseadmete (7,6%) ning

„ Innofondi projekti tulemusena loodame radikaalselt vähendada andmete esitamisest tulenevat halduskoormust meie ettevõtjatele. Kui projekt õnnestub, saavad riik ja erasektor tulevikus andmeid palju lihtsamalt ristkasutada ja meie saame pakkuda paremaid andmeteenuseid,” rääkis statistikaameti peadirektori asetäitja Kaido Paabusk. „Me loodame, et leiame selleks võimeka ja pühendunud partneri,“ lisas ta. Paabuski sõnul on seni liiga suur osa riigi kogutud andmete potentsiaalist jäänud kasutamata just seetõtu, et andmete ristkasutamiseks pole piisavalt turvalisi lahendusi. “Riikliku statistika

Kui suured on brutopalgad* ametites, kuhu inimesi tööportaalide kaudu kõige rohkem otsitakse? Kui palju erinevad töökuulutustes pakutavad palgad teise kvartali palgaandmetest, mille kohta saame infot palgarakendusest?