Otsingu tulemused

Eesti sadamates käideldud kaubamaht kasvas mullu 35,9 miljoni tonnini, mida on 3% rohkem kui 2017. aastal. Raudtee kaubamaht kasvas võrreldes 2017. aastaga 2% ehk 27,8 miljoni tonnini.

Venemaa kallaletung Ukrainale mõjutab ka meie majandust, sealhulgas eriti tugevalt transpordisektorit. Veoste mahtu Eesti sadamates ja raudteedel mõjutasid erinevad kehtestatud sanktsioonid kaubavedudele raudteel ja läbi sadamate.

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul võis teises kvartalis näha väikest majanduskasvu, viimati suurenes SKP möödunud aasta samas kvartalis. „Tegevusaladest mõjutasid majanduskasvu positiivselt umbes pooled, suurima panusega oli energeetikasektor, mille lisandväärtus kasvas 43%. Kinnisvaraalase tegevuse lisandväärtus suurenes 5,4%. Negatiivseima mõjuga oli ehitussektor, kus lisandväärtus vähenes 9,3% ning veondus ja laondus, mille lisandväärtus kahanes 11%,“ tõi Müürsepp välja. Lisandväärtus ja maksulaekumised suurenesid Lisandväärtus kasvas teises

Statistikaameti andmetel veeti 2017. aastal raudteed pidi 27,3 miljonit tonni ja Eesti sadamate kaudu ligi 34,8 miljonit tonni kaupa ehk rohkem kui 2016. aastal. Ligi 100 aastat tagasi oli nii raudtee kui ka sadamate kaubaveo maht umbes miljon tonni aastas.

Eesti sadamate kaubamahud olid tänavu teises kvartalis 4% väiksemad kui esimeses kvartalis, aastaga on kaubamahud langenud 17%. Languse põhjustas peamiselt keemiatööstuse toodete, sh lämmastikväetise transiidi järsk langus Venemaale kehtestatud sanktsioonide tõttu. Kauba lossimine laevadelt kasvas aastaga 9%. Reisijate ja kauba vedu Eesti sadamates vaatles analüütik Anu Ainsaar.

Augustis saab Eesti taasiseseisvumisest 30 aastat. Sama kaua on toiminud turumajandus ja vaba kaupade liikumine Eesti sadamate kaudu. Aastatel 1992–2020 veeti meie sadamate kaudu kokku üle miljardi tonni kaupa, sellest lastiti 78% ja lossiti 22%.

Eesti sadamatest veeti 2019. aastal läbi 1,7 miljonit tonni rohkem kaupu kui sellele eelnenud aastal. Raudtee kaubamaht aga vähenes ligi veerandi võrra.

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuht Robert Müürsepp sõnas, et kuigi eelmise aasta neljandas kvartalis näitas SKP juba kasvu, siis lõppenud kvartalis oli taas näha väikest kahanemist. „Kuu aega tagasi avaldatud mudelile tuginev kiirhinnang lubas loota taas pisikest majanduskasvu, kuid see paraku alahindas neljanda kvartali ühekordseid mõjusid. Neljandas kvartalis leidis aset tänavu kehtima hakanud automaksueelne erakordselt suur sõidukite müük. Selle märkimisväärset vähenemist esimeses kvartalis ei suutnud aga mudel täiel määral arvesse võtta. Samuti on majandusel jätkuv

2011. aastal jätkus viiendat aastat Eesti veondusettevõtete teenindatud sõitjate arvu vähenemine, teatab Statistikaamet. Enim mõjutas seda sõitjate vähenemine linnaliinidel. Kaubavedu suurenes varasema aastaga võrreldes.