Venemaale kehtestatud sanktsioonid vähendasid Eesti sadamate kaubamahtu
Eesti sadamate kaubamahud olid tänavu teises kvartalis 4% väiksemad kui esimeses kvartalis, aastaga on kaubamahud langenud 17%. Languse põhjustas peamiselt keemiatööstuse toodete, sh lämmastikväetise transiidi järsk langus Venemaale kehtestatud sanktsioonide tõttu. Kauba lossimine laevadelt kasvas aastaga 9%. Reisijate ja kauba vedu Eesti sadamates vaatles analüütik Anu Ainsaar.
Teise kvartali jooksul Eesti sadamaid läbinud kaubavoo maht oli 8,7 miljonit tonni, sellest 4,8 miljonit tonni kaupa lastiti laevadele. Lastitud kaubast moodustas transiitkaup omakorda 46%. Laevadelt lossitud 3,9 miljonist tonnist kaubast oli transiitkaupa 40%.
Veel aasta esimeses kvartalis lastiti Eesti sadamais laevadele 1,17 miljonit tonni kemikaale (sh väetist), mis olid Eestit vaid läbimas. Aprillist juunini lastiti aga vaid 119 000 tonni kemikaale transiitkaubana, mis teeb kvartaalseks languseks 90%. Muuga sadamasse on samas sanktsioonide tõttu kinni jäänud 80 000 tonni transiitväetist, plahvatusohtlikuks hinnatakse sellest 12 000 tonni (loe lähemalt ERRi 13.07.2022 uudisest). Kui võrrelda, siis mullu teises kvartalis lastiti keemiatööstuse toodangut laevadele 2,2 miljonit tonni.
Peamine sadamate kaudu liikuv kaup on jätkuvalt rafineeritud naftatooted, mis moodustasid 3,4 miljoni tonniga 39% laevadele laaditud kauba kaalust. Teises kvartalis oli 95% Eesti sadamates liikunud naftatoodete mahust transiitkaup. Sadamais lastiti 1,8 miljonit tonni naftatooteid ja lossiti 1,6 miljonit tonni.
Teises kvartalis registreeriti laevade välissadamatest saabumisi 2616 korral. Neist 85% korral oli saabuvaks laevaks segalastilaev, mille alla kuuluvad ka reisi-veeremilaevad. Vedellastilaevade saabumisi oli 7% ehk 186. Meie sadamatesse saabus ajavahemikus aprillist juunini vaid seitse Venemaa lipu all sõitvat laeva, mida on 10 korda vähem kui esimeses kvartalis, kui neid oli 73.
Laevareisijad tegid teise kvartali jooksul läbi Eesti sadamate 1,93 miljonit rahvusvahelist sõitu. Sellest 90% ehk 1,73 miljonit sõitu tehti Soome suunal. Laevareisijate mahus on eriti Soome suunal märgata taastumist piirangute perioodist: tänavu tegid reisijad aprillist juunini kolm korda rohkem sõite Soome ja Eesti vahel kui mullu samal perioodil. Siiski oli Soome vahet reisimiste arv tänavu 27% väiksem kui enne pandeemiat 2019. aasta teises kvartalis. Muude riikide sihtidel sõitmisest 91% moodustasid Rootsi sihil sõitjad. Nende arv on aastaga kasvanud neli korda, ent jääb pandeemiaeelsele reisijatevoole 45% alla. Eesti merendusettevõtete poolt veetud ja siseriiklikel laevaühendustel sõitjate kohta loe lähemalt uudisest ühistranspordi kasutamise kohta.
Eesti sadamate kaudu veetud sõidukite arv on piirangutest taastunud. Teises kvartalis veeti laevadega 843 000 sõidukit. Selle näitaja all loetakse kokku nii kaubana veetavad sõidukid, laevareisijate isiklikud sõidukid kui ka näiteks ülemereliinidel sõitvad bussid. Korduvalt veetud sõidukeid arvestatakse mitu korda. Mullu teises kvartalis veeti sadamais 675 000 sõidukit, sellega võrreldes olid tänavu aprillist juunini veomahud 25% suuremad. 2019. aasta vastava perioodi veomahtudele jäid tänavused vaid 2% alla. Eesti sadamates veetud sõidukitest olid seekord kaks kolmandikku (67%) sõiduautod, 30% moodustasid veoautod ja haagised, 1% bussid ning 2% muud sõidukid. Aasta lõikes on kasvanud kõigi sõidukitüüpide vedu, valdavalt rahvusvaheliste vedude arvelt.
Kaubaveod sadamates ei pruugi niipea mullusele tasemele taastuda, kuna sanktsioonid Venemaale on püsivad ning pigem on õhus uusi sanktsioone. Kaduvate kaubavoogude asendamine pole aga lihtne, eriti jahtuva majanduse olukorras. Reisilaevanduse sektor võib aga üle mõne aasta veidi kergemalt hingata, kuni inflatsiooni mõju reisijaid ümber mõtlema paneb.
Vaata lähemalt transpordi valdkonnalehelt.
Kaubaveo kohta vaata lähemalt andmebaasist siit.
Reisijateveo kohta vaata lähemalt andmebaasist siit.