Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Infotehnoloogia ettevõttes

Sisuleht
Mis uuring see on? Uuringu eesmärgiks on anda teavet infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooni-vahendite kasutamise kohta ettevõtetes. Tegemist ei ole vaid infotehnoloogia valdkonna ettevõtete uuringuga vaid teada soovitakse kõikide valdkondade ettevõtete infotehnoloogia kasutamise kohta. Infothnoloogia kasutamine on ka see, kui ettevõttes on vaid üks arvuti. Arvutiteks loetakse personaalarvutid, kaasaskantavad arvutid (süle- ja tahvelarvutid) pihuarvutid ja nutitelefonid. Kelle tellimusel seda uuringut korraldatakse? Antud uuring on Euroopa Liidu tellimus. See viiakse läbi kõikides EL

Vägivaldsete surmade arv väheneb, aga mure enesetappude pärast püsib

Kuupäev 21.01.2021
Artikkel
Levinud on arvamus, et noored surevad ennekõike riskikäitumise tõttu: kihutamise tulemusena autoavariides, purjus olekus ujudes, uimasteid tarvitades ja kaklustes. Statistikast tulevad aga veelgi suurema murekohana esile enesetapud – neid on jätkuvalt liiga palju nii noorte kui ka vanemaealiste seas. Tegemist on probleemiga, mis vajab jõulist sekkumist ja riigi poolt juhitud ennetustegevust.

Ehitus

Valdkond
Elumajad, ärihooned ja muud ehitised kerkivad tänapäeval kiiremini kui kunagi varem. Selle taga on ehitusvaldkonna areng, mis võimaldab maju, sildu, staadioneid ja teid ehitada lühema aja ning väiksema töökuluga. Ehitus hõlmab hoonete ja rajatiste ehitust, rekonstrueerimist, laiendamist ning lammutamist. Peamiselt tegutsevad ehitusettevõtjad koduturul. Seetõttu mõjutab ehitussektori käekäiku riigi üldine majandusareng. Kui majandusel läheb hästi, on ka ehitusmahud suured, majanduse madalseisu ajal ehitatakse vähem, sest tellijatel napib võimalusi. Ehitusstatistikas kajastame hoonete ja

„Aruandlus 3.0" infopäev 17.02.2020

Sisuleht
17. veebruaril 2020 toimus majandustarkvaraarendajatele mõeldud, Statistikaameti ning Maksu- ja Tolliameti ühisprojekti „Aruandlus 3.0" tutvustav infopäev. Anti ülevaade sellest, kellele projekt on mõeldud ja miks ning mis kasu see toob. Lisaks anti juhised, kuidas andmeid Statistikaametile saata, ja vaadeldi X-tee rolli selles. Tutvustati standardi XBRL GL eeliseid ja rahvusvahelist mõõdet. Samuti käsitleti projekti seoseid reaalajamajandusega. AA3.0 sisuliste küsimuste korral palun pöörduda AA3.0 [at] stat.ee. Tarkvaraarendajatele mõeldud uudiseid saab tellida siin. Kõik AA3.0 puudutavad

Ettevõtete kiirstatistika (2019–2020)

Sisuleht
Ettevõtete käive Ettevõtete tööjõukulud Ettevõtete käive Statistikaamet avaldas 2020. aastal ettevõtete käibe kiirstatistikat. Interaktiivsetel joonistel on käibedeklaratsiooni (KMD) andmete põhjal antud ülevaade ettevõtluse olukorrast. Hõlmatud on käibemaksukohustuslikud äriühingud ja FIE-d, kes on esitanud käibedeklaratsiooni. Andmed on toodud kolme ajaperioodi kohta. Kõige pikemad aegread on alates 2005. aastast, mis hõlmavad ka eelmist majanduskriisi. Lühemad aegread näitavad muutusi alates 2017. aastast. Kõige detailsemalt on esitatud 2020. aasta muutused, et hinnata siis alanud

Sisekaubandus

Valdkond
Sisekaubandus on müügitulu poolest Eesti suurim majandusharu, mis hõlmab nii hulgi- ja jaekaubandust kui ka mootorsõidukite ja mootorrataste remonti. Sisekaubandus on tihedalt seotud teiste elualadega, sest kaubad, mida me poest või internetist ostame, tulevad tehastest, käsitöölistelt ja põllumeestelt. Kaupu veavad transpordiettevõtted. Eestis valmistatud toodete tarbimine toetab siinset ettevõtlust ja kaupade tarbijani toimetamine on kõige lihtsam ning soodsam. Avaldame järgmisi kaubandusettevõtete andmeid: müügitulu; müügitulu mahuindeks; kaupade jaemüük; jaemüügi mahuindeks; kaupade

Olukord ettevõtlussektoris paraneb jätkuvalt

Kuupäev 03.09.2010
Artikkel
Ettevõtlussektori müügitulu, kulud ja kogukasum suurenesid 2010. aasta II kvartalis nii eelmise kvartali kui ka eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes, teatab Statistikaamet.

Rahvusvahelise kaubaveo maht raudteel mullu kasvas

Kuupäev 03.06.2022
Artikkel
Eelmisel aastal kasvas rahvusvaheline kaubavedu Eesti raudteedel, aga transiidi kuldaeg jäi siiski kümnendi tagusesse aega. Eesti raudteevedude käekäiku kirjeldavad statistikaameti juhtivanalüütik Piret Pukk ja analüütik Anu Ainsaar.