Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Majandus langes kolmandas kvartalis 0,7%

Kuupäev 29.11.2024
Artikkel
Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul näitab praeguseks kümme kvartalit järjest langenud majandus paranemise märke, kuid suuremaid muutusi on endiselt näha negatiivse poole pealt. „Tegevusaladest jäi silma ehitusvaldkonna suur negatiivne mõju majandusele, samuti töötleva tööstuse oma. Suurim positiivne panustaja oli pärast kahte aastat taas info ja side tegevusala, mille lisandväärtus kasvas 7,3%,“ tõi Müürsepp välja. Suurem positiivne panus majandusse oli veel kinnisvaraalasel tegevusel ning põllumajandusel, metsandusel ja kalandusel. Ülejäänud

Eestimaalased kasutavad internetti järjest rohkem

Kuupäev 14.09.2023
Artikkel
Statistikaameti andmetel* on internetiühendus 93,2%-s Eesti kodudes. Võrreldes eelmise aastaga, mil internetiühendusega leibkondi oli kokku 533 300, on see arv tõusnud 13 000 võrra. Sealjuures on juurde tulnud ka e-ostlejaid.

Eelmisel õppeaastal õppis Eestis vähem välisüliõpilasi, aga nende maksupanus kasvas miljoni euro võrra

Kuupäev 12.01.2022
Artikkel
Tasemeõppe välistudengite arv Eestis vähenes 2020/2021. õppeaastal piirangute tõttu, samal ajal välisvilistlaste* arv aga kasvas. Võrreldes varasemate aastatega suurenes nii välisüliõpilaste ka -vilistlaste tasutud tööjõumaksude kogusumma ja see oli suurem kui kunagi varem. Andmeteadur Kadri Rootalu analüüsis, milline oli välisüliõpilaste ja –vilistlaste roll Eesti tööturul ning panus majandusse.

Töötuse määr oli kolmandas kvartalis sajandi madalaim

Kuupäev 14.11.2019
Artikkel
Kolmandas kvartalis oli töötuse määr 3,9%, tööjõus osalemise määr 71,9% ja tööhõive määr 69%. Hinnanguliselt oli hõivatuid 677 300, mis on 2018. aasta sama kvartaliga võrreldes 10 700 võrra rohkem. Ka pikaajaliste töötute arv on vähenenud.

Eesti naised on endiselt Euroopa ühed kõrgemalt haritumad

Kuupäev 03.08.2022
Artikkel
Rahva ja eluruumide loenduse raames vaadeldi muuhulgas ka Eestis elavate inimeste kõrgeimat omandatud haridustaset ning võrreldi tulemusi teiste riikidega. Selgus, et Eestis on kõrgharidusega inimeste osakaal suurenenud ning põhiharidusega inimeste osakaal vähenenud. Eesti naised on endiselt Euroopa ühed kõrgemalt haritumad ning üleüldiselt on Eesti elanikud kõrgharidusega inimeste osatähtsuse poolest Euroopas 7. kohal.

Leibkonnad

Valdkond
Leibkonna moodustavad enamasti ühisel pinnal elavad inimesed, kes jagavad omavahel eelarvet või toitu. Leibkond muutub aja jooksul: kui laps sirgub suureks ja hakkab iseseisvalt majandama, siis ei kuulu ta enam samasse leibkonda, vaid moodustab uue. Ühises eluruumis võib elada ka mitu leibkonda. Kui inimene elab üksinda, siis on ta üksikisikust leibkond. Seega ei võrdu leibkondade arv perekondade arvuga. Kui palju on Eestis leibkondi ja kuidas nad elavad? Leibkondade üldandmed näitavad, kui palju on Eestis leibkondi, nende keskmist suurust ja tüüpe, paiknemist maakonniti ja kuidas on

Liiklusõnnetusi on alates Eesti taasiseseisvumisest jäänud aina vähemaks

Kuupäev 27.07.2021
Artikkel
Lihtne loogika ütleb, et kui teedel on rohkem autosid, suureneb tõenäoliselt ka nendega toimuvate õnnetuste arv. Selge on see, et pärast autoostulubade kadumist hakkas Eestis liiklusvahendite arv kasvama. Seekordses blogis võtsime vaatluse alla kolmel kümnendil toimunud inimkannatanutega liiklusõnnetuste andmed.